Macron lubab miinimumpalga tõusu ja maksusoodustusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1544410500000 | amCalendar}}
Foto: Ludovic Marin/Reuters/Scanpix

Prantsusmaa president Emmanuel Macron pöördus esmaspäeval rahva poole kõnega, milles lubas maksusoodustusi ja miinimumpalga tõusu.

Macron taunis esmaspäeva õhtul esinedes lubamatut vägivalda protestidel ja lubas rakendada kõiki vahendeid rahu taastamiseks.

Presidendi sõnul tõuseb tuleval aastal miinimumpalk 100 euro võrra kuus, vahendas BBC. Brutomiinimumpalk on praegu 1498 eurot kuus, netomiinimumpalk 1185 eurot.

Samuti lubas Macron ära jätta madalama sissetulekuga pensionäridele kavandatud maksutõusu.

Lisaks kutsus ta tööandjaid üles maksma aasta lõpus oma töötajatele maksuvaba boonust.

Samas keeldus ta taastamast varamaksu.

"Me vastame majanduslikule ja sotsiaalsele survele tugevate meetmetega, kärpides kiiremini makse, hoides oma kulutusi kontrolli all, kuid mitte tagasipööretega," ütles Macron.

President tunnistas, et on oma avaldustega ilmselt inimestele haiget teinud. Ta rõhutas samas, et peamiselt väikelinnades või maapiirkondades elavate madala palgaga inimeste protestid on pikaajaliste probleemide tulemus.

Ametnik: Macroni lubatud meetmed lähevad maksma 8-10 miljardit eurot

Macroni lubatud meetmed sotsiaalmajandusliku kriisi leevendamiseks lähevad riigile maksma 8-10 miljardit eurot, ütles eelarveküsimuste riigisekretär Olivier Dussopt esmaspäeval pärast riigipea kõnet.

"Vajaminev summa on täpsustamisel, tuleb aru saada, kuidas kavandatud meetmeid rahastada," tsiteeris meedia Dussopt' sõnu.

Ta lisas, et Macron esitab teisipäeval vajalike meetmete täpsustatud nimekirja.

Kollased vestid aga Macroni lubadusi piisavaks ei pea, nentis Erle Loonurm raadiouudistes:

Macron kohtus tööandjate ja ametiühingutega

Macron kohtus esmaspäeval ka tööandjate ja ametiühingute esindajatega ning vestles senati ja esindajatekoja esimeestega.

"President soovib kokku tuua poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud jõud sellel raskel ajal ning kuulata nende arvamusi ja ettepanekuid, kuidas kriisi lahendamisel edasi liikuda," edastas telekanal France 24 varem.

Uudisteagentuuri AFP andmetel on võimuesindajad samal ajal hakanud uurima sotsiaalmeediakontosid, mis on meeleavaldustega seotud.

Meeleavaldajad nõudsid laupäeval Pariisis Champs-Élysées'l taas Macroni tagasiastumist.

Macron tegi küll eelmisel nädalal protestijatele järeleandmisi, lükates edasi elektri- ja gaasihinna tõusu ja lubas jätta 2019. aastal kütuseaktsiisi tõstmata, kuid protestijaid see ilmselt enam ei peata.

Prantsusmaal on viimaste meeleavalduste ajal, mille käigus puhkesid ka kokkupõrked protestijate ja märulipolitsei vahel, kinni peetud 1723 inimest, teatas siseministeerium pühapäeva hommikul. Nendest 1220 inimest otsustati vahi alla jätta.

Laupäevastest protestiaktsioonidest võttis osa umbes 136 000 inimest üle terve Prantsusmaa ehk umbes sama palju kui 1. detsembri meeleavalduste ajal, öeldi avalduses.

Valitsusvastaste meeleavalduste käigus puhkesid kokkupõrked politseiga mitmes linnas, sealjuures Marseille'is, Bordeaux's, Lyonis ja Toulouse'is.

Prantsusmaal avaldatakse juba neljandat nädalavahetust meelt kütusehindade tõusu, elukalliduse ja president Emmanuel Macroni poliitika vastu üldiselt.

Prantsuse protestijaid reageerisid Macroni kõnele põlguse ja lootusega

Mõned "kollavestidest" meeleavaldajate rühmad reageerisid Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni esmaspäevasele kõnele salvavalt, nimetades riigipea järeleandmisi "leivaraasudeks", kuid teised tunnustasid tema jõupingutusi, kirjutab AFP

"Rumalus", "paroodia", "bluff", "piisk meres" olid esimesed reaktsioonid Macroni kõnele.

Prantsusmaa lõunaosas Le Boulou linnas kogunes umbes 150 "kollavesti" ringristmikule ja kuulas tähelepanelikult presidendi kõnet. 

"Ta püüab teha piruetti, et uuesti jalad alla saada, kuid me näeme, et ta ei ole siiras. See on trikk," ütles automehhaanikuna töötav Jean-Marc. 

"See on kõigest näitemäng meediale. Tühised meetmed, mis näivad peaaegu provokatsioonina," ütles 12 päeva tagasi kollavestidega liiitunud rattamehhaanik Thierry (55). "See on kino, see ei lahenda sisulisi probleeme," ütles ta ja lubas, et kollavestid jätkavad lahingut.  

Vähem kui tund pärast presidendi kõnet oli Prantsuse tollipunkti A9 tegevus piiril Hispaaniaga täielikult halvatud, ütles AFP fotograaf. 

"Võib-olla kui Macron oleks pidanud selle kõne kolm nädalat tagasi, oleks see liikumist rahustanud, kuid nüüd on liiga hilja," ütles Rennes´i kollavestide liige Gaetan (34). "Meie jaoks on see kõne rumalus."

Prantsuse loodeosas Le Mansi linna lähedal kiirtee A28 lõpus Montabonis oli kollavestide reaktsioon samuti põlastav. "Küll on kahju, ta lasi taas võimaluse käest," sõnas Étienne. "Jõuluvana kott on tühi," naeris Hubert.  

Riigi kaguosas Marseille's nimetas pitsakokk Luc presidendi kõnet "paroodiaks". "Ta teeb teatavaks tööandjate väljamakstavad lisatasud, kuid kuidas kavatsevad nad seda teha? Neil ei ole rohkem raha." 

Mõned kollavestid nägid Macroni kõnes aga "teadlikkust" oma probleemidest.

"Tõus on 100 eurot. See ei ole tõesti halb," ütles kollavestide eestkõneleja Erwan riigi loodeosas Rennes'i linnas. Ta ütles kommentaariks pensionäridele mõeldud meetmetele, kes teenivad alla 2000 euro kuus, et see "annab neile pisut enam" ja lisas, et "aastalõpu lisatasu on väga hea". 

"Ta rääkis isegi mõnedest suurfirmadest, mis ei maksa Prantsusmaal makse. Me loodame, et ta kavatseb ka selles suunas tegutseda," sõnas Erwan. 

Riigi kirdeosa Calais' sadamalinna kollavestide liige Claude Rambour ütles, et presidendi "kõnes oli häid ideid ja ehkki see on liiga hilja saabunud avalik vabandus, ei kavatse nad selle peale sülitada". 

17. novembril alanud meeleavaldused olid esmalt suunatud kütuseaktsiisi tõusu vastu, kuid on nüüd laienenud protestiks üldise elukalliduse ja Macroni vastu. Kolme nädala jooksul toimunud meeleavaldustel on Pariisis ja mujal puhkenud vägivald ning rängalt kannatada on saanud ka Prantsusmaa majandus.

Protestijad lubavad jääda barrikaadidele, kuniks nende nõudmised on täidetud.

Kui Macron 2017. aasta mais presidendiks valiti, siis ta lubas anda hoogu Prantsuse takerdunud majandusele ning eirata tänaval protestijate nõudmisi.

Eelmisel nädalal aga lubas valitsus tühistada plaanitud kütuseaktsiisi tõusu, mis kollavestide meeleavaldused läitis. Tõusu eesmärk oli vähendada fossiilkütuste osakaalu prantslaste energiatarbimises.

Meeleavaldajaid see ei rahuldanud ning laupäeval toimus protestide neljas voor, kus nõuti riigilt meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks.

Toimetaja: Merili Nael, Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: