Delegaadid, kes olid ulatanud valitsusele dialoogikäe pärast ulatuslikke rahutusi Pariisis, ütlesid, et otsustasid turvakaalutlustel loobuda teisipäevaks kavandatud kõnelustest Philippe'iga.

President Emmanuel Macron on lubanud taastada valijate usu valitsusesse, kuid asjatundjate hinnangul on väljavaated selleks kesised.

Rohkem kui kaks nädalat kestnud meeleavaldused said alguse kütusehindade tõusust, kuid muutusid peagi üldiseks protestiliikumiseks presidendi vastu. Viimaste küsitluste kohaselt toetab koguni 70-80 protsenti prantslastest meeleavaldajaid.

Prantsuse valitsus ei kaalu hetkel seoses vägivaldsete rahutustega eriolukorra kehtestamist, ütles esmaspäeval siseministri asetäitja Laurent Nunez.

Prantsusmaal kehtestati eriolukord pärast ülemaalisi noortemässe 2005. aastal ning pärast pühasõdalaste rünnakuid Pariisis 2015. aasta novembris. Mullu eriolukorra tühistamise järel president Macroni poolt läbi surutud uude julgeolekuseadusse lisati mitu eriolukorra sätet, teiste seas laiendatud dokumentide kontroll ja piirangud avalikele kogunemistele.

Osa meeleavaldajaid on juba kutsunud kolmandale protestide voorule laupäeval Pariisis, kus laupäevastes rahutustes sai vigastada üle saja ja vahistati üle 400 inimese.

Kommenteerides võimalust järgmiste protestide ärakeelamiseks ütles Nunez, et võimudel peab olema võimalus neid peatada, kuna osal laupäevastest meeleavaldajatest "oli selgelt soov tappa".