Lõuna-Koreas tekitab koeraliha keelustamise plaan teravat vastasseisu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Lõuna-Korea parlament arutab koeraliha söömise keelustamist, kuid kuna tegu on iidse tavaga ning see tööstusharu annab tööd miljonile inimesele, on see kava tekitanud vastasleeride vahel tugevat teravaid pingeid. Hoiatus – artiklile lisatud video sisaldab häirivaid kaadreid.

Lõuna-Korea on ainus riik maailmas, kus koeri kasvatatakse tööstuslikult inimtoiduks nagu kariloomi, vahendas "Pealtnägija".

Aga üha rohkem korealasi ei neela seda enam alla. Viimaste küsitluste kohaselt 70 protsenti korealastest ei söö koeraliha ja üha rohkem aktiviste võitleb otseselt koeralihatööstuse vastu. Nende seas Jinu Jung.

Lõuna-Korea Lihakoerte Ühingu presidendi Kim Jong-Suki sõnul käib koeraliha söömine iidse traditsiooni juurde, rääkimata sellest, et on kasulik.

Riigis on ligi 20 000 kasvandust, tööstusharu käive on umbes miljard eurot ja selles töötab miljon inimest.

"Meil on umbes miljon inimest, kes selles tööstuses töötavad. Et toota kahte miljonit koera, tuleb neid kasvatada kolm miljonit. Nii saame tappa kaks miljonit koera. Sedasi see käibki," rääkis Kim Jong-Suk.

Lihakoeraks ei kasutata lemmikloomi. "Meie lihakoer on täiesti erinev tõug, mis on aretatud välja just liha pärast. Me ei pea lemmikloomadest koeri lihakoerteks. Pealegi on nad liiga väikesed, et nendega kasumit teenida," rääkis koerafarmi omanik Kim Jong-Gil.

Pinged on selgelt õhus. Kui praegu on koerad kohaliku seaduse järgi samal pulgal kanade, sigade või kariloomadega, siis hetkel tegeleb Korea Rahvusassamblee eelnõuga, mis keelaks koeri toiduks kasvatada. Kohalikud omavalitsused on seadnud juba erinevaid piiranguid.

Mõned aktivistid aga ei oota seadusloome järel, vaid haaravad ohjad enda kätte ning käivad fikseerimas sanitaar- ja muude nõuete rikkumisi. Info edastatakse võimudele, aga muidugi ka sotsiaalmeedias.

Korea kuulsaimal, Morani koeraliha turul Seongnami linnas, kuhu vooris omal ajal kohalikke maiasmokki ja teravate elamuste aplaid turiste, on alles vaid üks koeralihunik, kes tunneb end nagu piiramisrõngas. Ta nõustus intervjuuga, ent keelas koeri filmida ja kattis kinni isegi valvekaamera monitori, mis puure näitas.

Shin Seung-Chul on 30 aasta jooksul tänu koeralihaärile lapsed ülikooli saatnud ja perega hästi ära elanud. Nüüd tahetakse seda eluviisi ja kultuuri tema meelsest hävitada.

"Kõik selle tööstuse töölised kaotaks töö. Aga neil kõigil on pered, keda tuleb ülal pidada. Nad ei anna nii lihtsalt alla," ütles Shin Seung-Chul.

Nii sise- kui välismaised grupid siiski ainult ei survesta, vaid pakuvad ka lahendusi. Ridamisi organisatsioone vahendab toiduks kasvatatud koeri adopteerimisele lääneriikidesse.

Näiteks ühe farmi peremees andis alla ning kasvatab nüüd koerte asemel ürte ja tšillisid.

Iga suve lõpus toimub Bok Nali festival, mille traditsiooniline roog on koeralihasupp boisintang. Ühelt poolt aktivistide surve, aga teisalt ka korealaste enda tarbimisharjumused on koeraliha söömist välja suretamas. See on emotsionaalne teema ja paistab, et ükskõik kuidas seadusandjate hääletus lõpuks läheb, on suur osa elanikkonnast rahulolematu.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: