Linnavalitsus küsis Narva kultuuripealinnaks kandideerimiseks 210 000 eurot, kuid volikogu soostus sellest andma vaid kolmandiku ja tahab saada paremat ülevaadet, kuidas raha kulutama hakatakse.

Narva volikogu aseesimes Larissa Olenina ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kultuuripealinnaks kandideerimise esimeses etapis jäi ebaselgeks, kuhu täpselt kulutati 20 000 eurot.  

Ragnar Siil rääkis ERR-ile, et Shiftworks ehk Tallinn Music Weeki korraldustiim kirjutas kokku esimese taotluse, kuna võitis eeltaotluse kirjutamise hanke, kuid nende leping on lõppenud ja praegu ei tea nad sedagi, kas järgmisel hankel konkureerivad.  

"Kuna teise vooru ettevalmistamiseks tuleks nagunii hange teha, siis on neil seal vaja endal läbi mõelda, kuidas nad tahavad hanke üles ehitada," sõnas ta. "Me peame lihtsalt vaatama, kuidas linn nüüd selle eelarve kokku pani, mille peale nad täpselt oma hanke teevad ja peame otsustama, kas omaltpoolt kandideerime teise vooru ettevalmistamiseks või mitte."

Siil märkis, et talle jäi mulje, et taotletav summa oli volikogus nii suur seepärast, et linn pani kõik protsessi puudutava ühte hankesse. Nüüd aga, kus projekt sai osalise rahastuse, näeb asi välja nii, et mingi osa tegevusest on ühes hankes.

"Kujutan ette, et kogu kommunikatsioonitegevus ei mahu selle raha sisse, mis tähendab, et seda ei saa korralduse hankesse panna ja see tuleb kuidagi eraldi hankida tulevikus. Kui keegi peaks tulema sellise hankega välja, et tahetakse absoluutselt kõike, mida on vaja, aga selle raha eest, mis kokku lepiti, tundub see küll ebarealistlik. Aga seda ma ei usu," lausus ta.

Siil lisas, et ta ei näe volikogu otsuses iseenesest suurt probleemi, eriti, kuna edastati sõnum, et ka lisaeelarvest on võimalik raha saada.

"Linn on selgelt öelnud, et nad kindlasti tahavad jätkata," rõhutas ta ja lisas, et volikogu otsus tulenes ilmselt paljuski sellest, et kogu protsess on keeruline ja pikaajaline.

"Mina isiklikult seda väga drastiliselt ei võtaks. Võib-olla on vaja linnal endal teha rohkem selgitustööd ja võib-olla saame linna aidata, lahti selgitada, mis täpselt need täiendavad tegevused on. Kui esimeses voorus oli ju põhimõtteliselt võtmesõnaks kontseptsioon tervikuna, et näidata üldse linna potentsiaali, kas linnal on oma lugu rääkida - Narva sai väga positiivse tagasiside Euroopa hindamiskomisjonilt -, siis teine voor on oma olemuselt teine," tõdes ta.

Siili sõnul eeldab teine voor juba lisameeskonda, kindlasti on vaja tuua juurde rahvusvahelisi eksperte, vaadata, mida on teised linnad teinud, ja ka kommunikatsioonitegevusi ning üritusi.

Ta oletas, et kui linnavolikogule ei olnud teise vooru lisakulutuste vajadus väga selge, siis võis neil tekkida küsimus, miks teise vooru hind on esimesest kallim.

Samuti projekti ette valmistanud Helen Sildna sõnul on Narva linnavolikogu otsuse tulemusel oht jääda ettevalmistuste kvaliteedis teistele alla, kuid temagi ei pidanud kärbet millekski traagiliseks. "Ma ei oska kuidagi öelda tegelikult, mille põhjal seda infot peeti piisavaks või mitte, aga Euroopa Komisjoni dokumentidest lähtuvalt tegi selle analüüsi nii Tartu kui Narva," sõnas Sildna.

Ta lisas, et konkreetse summa puhul ei oskaks ette kujutada, et oodatavaid tegevusi oleks võimalik ellu viia.

Narva kultuuripealinnaks kandideerimist on tugevalt toetanud ka president Kersti Kaljulaid, kuid presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles, et presidendi kantselei ei soovi Narva linnavolikogu otsust kommenteerida.