Kuusalus meenutati 100 aasta möödumist Vabadussõja pöördelahingust ({{commentsTotal}})

Foto: Aron Urb/EV100

Neljapäeval möödus 100 aastat esimesest võidukast Vabadussõja pöördelahingust. Samuti tähistati üle Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sel puhul sai Soome tundmatu sõdur Kuusalu kalmistul mälestusmärgi.

Kohal oli Soome ja Eesti kaitseminister ning Soome tundmatu sõduri järeltulija Soomest. Soome suursaadik koos kaitseatašeega eemaldasid katte Kuusalu kalmistul mälestusmärgilt, millel on reamees Aukusti Tuomise nimi. See oli esimene Soome vabatahtlik, kes langes luurekäigul 5. jaanuaril 1919 Kiiu vallas Kosu külas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Et Soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel olid saabunud rindele hiljuti, langenu leiti aga hiljem eestlaste poolt, maeti ta kui tundmatu sõdur. Alles 95 aastat hiljem tuvastasid Eesti ajaloouurijad mehe nime. Soome oli ainuke Põhjamaa, mis reageeris Eesti abipalvele Vabadussõja alguses.

"Soomlased saabusid üsna kiiresti abipalve peale rindele. 1919. aasta jaanuari alguses oli juba esimene vabatahtlike pataljon kohal, millesse kuulus ka seesama Aukusti Tuominen. See üksus vallutas 10 päeva jooksul koos eestlastega Narva," rääkis Soome kaitseminister Jussi Niinistö.

Narva vallutamist juhtis kapten Anto Eskola, kelle kompanii võttis üllatusrünnakuga Narva raekoja ning paigutas kuulipildujad võtmepositsioonidele. Soomlaste seas oli palju kogenud ohvitsere, kes spetsiaalselt Eestisse tulemiseks olid lahkunud Soome armeest, sest tegevväelased ei tohtinud sõdida välismaal.

"Eriti palju osales Eesti Vabadussõjas Saksamaal jäägriväljaõppe läbinud soome ohvitsere," ütles Niinistö.

Kuusalus oli ka Aukusti Tuomise tütrepojapoeg Heikki Knookala, kes alles enne aastavahetust teada sai, et tema esiisa langes Eestis. Perekonnas oli levinud legend, et Aukusti Tuominen emigreerus Ameerikasse nagu paljud soomlased tollal.

Neljapäeva hommikul asetati pärjad ka Reaalkooli juures asuva kooliõpilaste mälestusmärgi juurde.

Vabadussõjas võidelnute meenutamiseks peeti Kuusalu Vabadussõja mälestussamba juures mälestushetk, kõnega esines riigikogu aseesimees Enn Eesmaa.

Kuusalu kiriku mälestusteenistusel kõnelesid Eesti Vabariigi kaitseminister Jüri Luik, Soome Vabariigi kaitseminister Jussi Niinistö ja EELK peapiiskop Urmas Viilmaa. Kontsertosas esines Tallinna Ülikooli meeskoor.

Kuna Vabadussõja lõpu ägedamad kaitselahingud toimusid Narva all, siis süüdati langenute mälestuseks küünlad Garnisoni kalmistu Vabadussõja mälestussamba jalamil. Kalmistule on maetud 186 vabadusvõitlejat. Nõukogude okupatsioonivõim püüdis kalmistut hävitada, kuid see taasavati koos taastatud mälestusmärgiga 23 aastat tagasi Vana Narva seltsi eestvedamisel.

Haapsalus tähistati vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva vaikuseminutiga Haapsalu lipuväljakul asuva mälestussamba juures.

Samba jalamile asetati linna ja kaitseliidu Lääne maleva ühispärg ning küünlad. Haapsalus asuv vabadussõja mälestussammas avati 9. novembril 1924 ja oli esimene vabadussõja kangelastele püstitatud sammas Läänemaal. Okupandid hävitasid samba juunis 1941, kuid see taastati 1994. aastal.

Vabadussõjas vaikisid relvad 3. jaanuaril 99 aastat tagasi, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Reedel hakkab Kehrast liikuma soomusrong ja sellel asuv rändnäitus nr 7 "Wabadus". Vabadussõja 100. aastapäeva meenutatakse sündmuste sarjaga "Wabaduse teekond".

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: