Elutähtsatest teenustest pole miinimumnõuded paigas vaid sideteenustel ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Alates 2017. aasta keskpaigast on Eestis hädaolukorra seadusega paika pandud elutähtsad teenused, mis peaks olema alati kättesaadavad, kuid üleriiklikest teenustest ainsana pole miinimumnõudeid paika pandud sideteenustel. Probleem kerkis avalikkuses üles kahe päeva eest, kui Kuressaares toimunud elektrikatkestus tekitas häireid ka mobiililevis.

Eestis on hädaolukorra seadusega paika pandud 14 elutähtsat teenust. Nende hulka kuulub näiteks elektri- ja veevarustus, aga ka makse- ja sideteenused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Elutähtsate teenuste puhul on riik kehtestanud toimepidevuse nõuded ehk pannud paika, millistel tingimustel peavad teenused olema kättesaadavad ka hädaolukorras - näiteks suure elektrikatkestuse korral, mida koges kolmapäeval Kuressaare.

Üleriiklikest teenustest on need nõuded ainsana kehtestamata mobiilside, telefoniside ja andmeside puhul. Vaidlused telekomfirmadega on kestnud juba viimased poolteist aastat.

"Kui aus olla, siis praegu ongi viimane vaidluskoht telekomiettevõtetega nõuded nende tugijaamadele ehk mobiilsidemastidele. Riigi üldisem eesmärk on jõuda selleni, et mingid teenused kestavad tunde või päevi. Ei taha seda öelda, et iga mobiilimast peaks toimima kolm-neli päeva elektrikatkestuse korral - selline nõue ei ole proportsionaalne ega majanduslikult mõtekas -, aga kõike seda me läbi vaatame," selgitas majandusministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Elari Kasemets.

Elisa Eesti tegevjuht Sami Seppänen leiab, et mobiilside tugijaamadesse akude paigaldamise asemel peaks generaatoritega tagama pideva elektrivoolu alajaamades, mis hoiaks püsti tuumikvõrku.

"Kui elektrit ei ole, siis ei ole sidet. See ei ole nii palju operaatori probleem. See on Elektrilevi ja Eesti Energia töö teha. Me ei suuda seda üksi teha. Me teeme seda hea meelega koos riigiga. Täna tundub vahepeal, et suhtumine on see, et operaatorid peavad ostma miljon tonni akusid. See mulle ei meeldi," kommenteeris Seppänen.

Telia Eesti jaeäri juht Holger Haljand ütles kirjalikus kommentaaris, et riigi nõuded ei tohiks kaasa tuua liiga suuri lisakulusid.

"Teema on keerukas ja on olnud ka erimeelsusi, millised nõuded on side osas põhjendatud ja teostatavad. On oluline, et kui riik taolised nõuded kehtestab, peavad need olema ka tehniliselt teostatavad ja seda viisil, mis ei too kaasa ebamõistlikult suuri lisakulusid," kirjutas ta.

Kõik Eesti telekomfirmad ütlevad, et suudavad elektrikatkestuste korral mobiiliside vähemalt paari tunni vältel püsti hoida. Samas ütles Saaremaa valla IT-juht Anu Tanila neljapäeval, et probleemid telefonisidega tekkisid juba tund aega pärast elektrikatkestust, mis jättis ametnikud ja elanikud infosulgu.

Kuni riik ja telekomfirmad toimepidevuse nõuete üle vaidlevad, jääb elektrikatkestuste puhul üle vaid loota, et mobiilioperaatorid on äriloogika põhjal varunud akusid piisavalt paljudesse tugijaamadesse, sest kuni läbirääkimised käivad, ei rakendu sideteenustele hädaolukorra seadus.

"Lõppu prognoosida on raske. Loomulikult, tahame võimalikult kiiresti üle saada. Oluline on leida taskaalupunkt nõuete ja investeerimiskohustuste ja riski realiseerumise tõenäosuse vahel," ütles Kasemets.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: