Kella 13.32-ks said peaaegu kõik piirkonna inimesed voolu tagasi. Vooluta oli siis veel kaheksa klienti Nasva piirkonnas, kellele Elektrilevi taastas ühenduse järgneva paari tunni jooksul.

"Rikete jada sai alguse kell 9.51, kui katkes Nasva ja Sikassaare vaheline õhuliin ja samaaegselt toimus tavatult suur rike Sikassaare alajaamas. Välja lülitusid 110kV trafod, mis tervet alajaama ja Kuressaare linna elektriga varustavad. 110kV trafode sisse lülitamiseks pidime alajaamas lahti võtma 35kV jaotla," kirjeldas Elektrilevi juhtivspetsialist Sten Laurit keerukat olukorda.

"Edasi uurib tehniline komisjon, miks tekkis rike õhuliinil ning miks katkes nii ulatuslikult Siksassaare alajaama töö," lisas ta.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas oli Kuressaaret tabanud suure elektrikatkestuse tõttu valmis käivitama kriisiplaani, kui elekter poleks lähiajal tagasi tulnud.

"Praegune sõnum on, et kui kella üheks ei hakka täiendavat infot tulema, et kella ühest-kahest on vool tagasi, siis me peame hakkama vaatama ka neid plaane, kuidas kõik see, mis puudutab küttesüsteeme, kanalisatsiooni - kõiki neid asju (korraldada - BNS)," rääkis Kallas kolmapäeva lõunal BNS-ile. "Minu kui Saaremaa vallavanema ja kriisikomisjoni esimehe ülesanne ongi koos vastava ala spetsialistidega - kriisreguleerija ja järelvalve spetsialistiga - hinnata ära, kas me peame millekski hakkama valmistuma," ütles Kallas.

Ulatuslik elektrikatkestus pani aga taaskord mõtlema, kuivõrd haavatavad me linnades ühe igapäevaselt elementaarse asjata oleme.

"Kui vaadata nüüd elutähtsaid teenuseid - vesi, kanalisatsioon, soojus ja Kuressaare haigla -, siis teglikult tundub, et need organisatsioonid on oma asjadega kenasti valmis ja vastavad generaatorid on olemas. Aga kui läheb elekter ära ja mitte viieks tunniks ja mitte soojal päeval nagu täna võib talve kohta ikkagi öelda, siis see on koht, mis pani täna taaskord mõtlema, kuidas olla selliseks olukorraks valmis kümne tunni vältel ja näiteks -20 kraadiga," rääkis Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Saaremaa Piimatööstuse juhi Ülo Kivise sõnul läheb ettevõttel umbes neli-viis tonni juustu praaki. Suurem probleem on aga süsteemide taaskäivitamisega.

"Hullem lugu on süsteemidega. Kui nüüd on küll vool tagasi, siis hakkame vaatama, kas meie süsteemid uuesti rakenduvad ja millist abi oleks vaja, et maja saaks uuesti rütmi tagasi," selgitas ta.

Kuressare poed ei saanud elektrooniliste maksekanalite kaudu toiminguid teha ja kuna ka pangaautomaadid ei töötanud, siis oli kauplemine tugevasti häiritud. "Ja loomulikult lisaks ei tööta ka kõik toitlustuskohad, mille ahjusid ja muid elektriga käivaid seadmeid ei saa kasutada," rääkis Kallas.

Kui kohalikud veel asjaga kuidagi leppisid, siis turistid olid täiesti teadmatuses.

"Tahtsime poodi minna, aga elektrit pole, linnas midagi ei tööta. /.../ Tulime lossi vaatama, tulime spetsiaalselt Ukrainast, Odessast. Oleme pisut kurvad, ootame elektrit," rääkisid Andrei ja Aljona.

Elektrilevi operatiivsust rikke likvideerimisel näitas ka nüanss, et rikete eribrigaad lennutati Kuressaarde kohale lennukiga.