Tartu valiku ees: ärilinnak või viljakuivatid ({{commentsTotal}})

{{1547446500000 | amCalendar}}
Foto: maps.google.ee

Tartu linnal tuleb valida, kas jätta raudtee äärde alles senised tootmisettevõtted või hoida kinni ülemöödunud aastal kokku lepitud plaanist kujundada piirkonnast bürookompleks.

Tartu linna läbivast raudteest lõuna pool, Väike-Kaare ja Lembitu tänava kandis peaks tulevikus toimima elav ärikvartal. Vahest midagi sellist, nagu Tallinnas on Ülemiste City.

Uhked büroohooned ja peensusteni disainitud pargipingid pandi paberile 2017. aastal, kui Tartu linnavalitsus koostas linnale uue üldplaneeringu. Sõnas oli muudatus lihtne. Senine tootmismaa nimetati ümber büroohoonete maaks ning eesmärgiks võeti "raudtee-äärse tööstuse ja laomajanduse piirkonnast väljaviimine."

Toonane planeeringute ala abilinnapea Jarno Laur ütles, et üldplaneeringu koostamise käigus oli väga palju juttu sellest, et linna IT-sektor otsib mahuliselt suuri hooneid kesklinnas. "Ega neid väga palju mujale teha ei ole, ehk see raudtee-ala on selline võtmeala siin linnakeskuses," sõnas Laur.

Selleks, et meelitada maaomanikke büroohooneid ehitama, anti neile planeeringus ka präänik ehk luba teha hooned Tartu mõistes küllalt kõrged, kaheksakorruselised.

Aga kuna tootmise ärakolimist linn käskida ei saa, vajas planeering ka survemeedet.

Niisiis keelati ära seniste tootmishoonete laiendamine ja uute tootmishoonete ehitamine.

Maa ühel suurimal kasutajal, aktsiaseltsil Tartu Mill on aga juba aastaid plaan ehitada neli 35 meetri kõrgust kuiva vilja mahutit. Ning möödunud aastal sooviti plaanile hoog sisse lükata.

Tartu Milli tehnikajuht Mati Pihlak selgitas, et kuiva vilja mahuteid on ettevõttel selleks vaja, et ökonoomsemalt majandada.

"See tähendab seda, et linna sissetoodud vilja ei pea enam välja vedama. Me toome ta siia ja ta jääbki jahvatamiseks siia. Aga kui me taotlesime projekteerimistingimusi nendele mahutitele, siis selgus jah, et me oleme hoopis ette nähtud büroode ja muude kergemate ehitiste piirkonnaks," rääkis Pihlak.

Ehk umbes aasta pärast uue üldplaneeringu kehtestamist seisis linn valiku ees, kas ja mil moel seda planeeringut ka päriselt jõustama hakata.

Tänane planeeringute ala abilinnapea Reno Laidre nimetab olukorda keeruliseks. Ka tema räägib, kuidas büroohoonete piirkond tooks linnale hulga kasu. Samas tunnistab ta ka Tartu Milli olulisust.

"Noh, me näeme, et see ettevõte toimetab seal ka viiekümne aasta pärast ülimalt suure tõenäosusega. Ja kui ta soovib oma infrastruktuuri natuke nagu sättida ja laiendada eesmärgiga tegelikult kaotada ära 1400 suurt rekkat Riia tänavalt, siis see tegevus võiks meile justkui meeldida."

See aga tähendaks, et äsja kokku lepitud üldplaneering tuleks Tartu Milli tarvis ümber teha. Võimalus selleks on iseenesest olemas, sest nüüd, haldusreformi järel, on planeering niikuinii uuesti laual.

Laidre: IT-ettevõtjad mahuvad jahutootjaga kõrvuti

Reno Laidre usub, et kui Tartu Mill piirkonda ka alles jätta, ei tähendaks see büroolinnaku plaanile lõppu, vaid vabalt võiks IT-ettevõtjad ja jahutootja kõrvuti tegutseda.

Samas pole küsimus ainult Tartu Millis. Kui jahutootjale tehakse erand, kas seda lubatakse ka teistele ettevõtetele?

"Seda küsimust ei ole nagu õige küsida. Me ei kavatse teha kellelegi praegust erandit ju. Pigem me avame selle dialoogi, et kas see ala, mis võiks ja peaks olema büroohooned, kas see on täna joonistatud parimates võimalikes piirides või võib-olla tuleks seda piiri natukene nihutada. Ja meie mõte on kõigepealt ühekaupa olulisemate tegijatega piirkonnas kohtuda ja nende arvamust kuulda," lubas abilinnapea Laidre.

Tähelepanu väärib see, et arutelu ettevõtjatega on plaanis nüüd, kui linn reaalse valiku ees seisab. Aga üldplaneeringut koostades maakasutajatega ei suheldud.

"Ei ole me kirjavahetust tuvastanud ega ole meid ka muul moel informeeritud. Tunnistan, et meie firma ega meie firma esindajad ei ole sellise arutelu juures osalenud," kinnitas Tartu Milli tehnikajuht Mati Pihlak.

Ka Reno Laidre tõdeb, et ettevõtjatega pidanuks rohkem läbi rääkima.

"Lihtsalt see idee ei olnud 2015. ega minu teada ka 2016. aastal veel laua peal, kui üldplaneering oma algseid menetlusetappe läbis. See sündis 2017. aastal üldplaneeringu valmimise lõppetapis," selgitas Laidre.

Toonane abilinnapea Jarno Laur aga ütles, et avalikud arutelud üldplaneeringu üle ju toimusid. Ning kõik, kes soovisid kohtuda, võttis linn jutule.

"Tartu linna üldplaneeringu protsessist mitte midagi teada ka enda krundi mõttes oli nendel kolmel aastal siiski suhteliselt keeruline," kaitses Laur linna seisukohti.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: