Riik ei jõudnud Kotka paisu ostuhinnas omanikuga kokkuleppele ({{commentsTotal}})

Kotka pais.
Kotka pais. Autor/allikas: ERR

Läbirääkimised, millega riik oleks ära ostnud Harjumaal Valgejõel asuva Kotka paisu, ebaõnnestusid. Probleemseid paise on Eestis mitu ning vaidlused nende avamise ja sulgemise üle kestavad aastaid.

2016. aastal avas tulvavesi Kuusalu vallas Valgejõel asuva Kotka paisu ning keskkonnaministeerium tervitas looduse vingerpussi rõõmusõnumina. Nimelt oli Kotka pais üks paljudest, mis seisis lõheliste teel kudemisalale. Paisu omanik aktsiaselt Generaator nii rõõmus polnud. Ettevõte oli juba neli aastat taotlenud vee erikasutusluba, et taastada paisu peal 2001. aastal lõppenud elektritoomine.

Sama loamenetlus kestab tänagi ning nüüd kulutavad ettevõte ja keskkonnaamet juba kohtuuksi. Et vaidlusele kiirem lõpp tuua, pakkus kohus riigile ja aktsiaseltsile välja, et jõutaks ise kokkuleppele ehk kui keskkonnaamet ei taha elektritootmist lubada, siis võib-olla oleks riik valmis paisu ära ostma. Aktsaseltsi Geneneraator juhatuse esimees Jan Niilo tõdes, et läbirääkimised ei õnnestunud, ning põhjus oli lihtne: keskkonnaministeeriumi pakutud hind ettevõttele ei sobinud.

"Me leppisime kokku keskkonnaministeeriumiga, et me tellime sellise ekspertarvamuse, mis määraks selle objekti väärtuse ära. Ja siis oli plaan, et lähtuvalt sellest eksperthinnangust püüame sellisele kohtuvälisele kompromissile saada. Aga praegu on meile öeldud, et riik soovib paisu soetada sisuliselt kümme korda soodsamalt, enda poolt määratud täiesti suvalise numbri alusel," rääkis Niilo ERR-ile.

Riigi ja ettevõtte nägemused paisu hinnast tulenevad eri vaatenurkadest. Ettevõte hindab paisu kui potentsiaalset kohta hüdroelektrijaamale, keskkonnaministeerium aga ettevõtluspotentsiaali ei arvesta.

"Lähtusimegi põhimõtteliselt ka keskkonnaameti otsusest, mis ütleb, et hüdroenergia tootmine Kotka paisul on perspektiivitu," rääkis keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.

Vaidlused sama perspektiivi üle jätkuvad niisiis kohtus. Aktsiaseltsil Generaator on sarnaseid vaidlusi mujalgi. Näiteks Kundas, kus pais on veel püsti, aga vee erikasutusloaks enam suurt lootust ei paista. Generaator pole aga ainus, kes riigiga vaidlema peab.

"Ütleme, laias plaanis on meil 11 endist või praegust lõhejõge, kus me siis rakendame sama poliitikat, kus me siis leiame, et kalad peaksid pääsema oma algupärastele koelmutele ja et populatsioonid oleks iseseisvad ja jätkusuutlikud," ütles Tuus.

Ta selgitas, et mõnel pool, näiteks Pirita jõel Vasklaja paisul ehitati kaladele läbipääs nii, et pais jäi alles. Aga seal, kus tahetakse toota hüdroenergiat, kalapääs kuigivõrd ei aita, sest ühtset veevoolu vajavad nii kalad kui elektrigeneraator. Aga kui riiklik poliitika on muutunud küllalt rangeks, missugune on siis potentsiaal Eesti hüdroenergiaks?

Jan Niilo kommenteeris: "Loomulikult tulenevalt ka kõrgetest keskkonnaeesmärkidest arvatavasti meil ei ole enam võimalik hüdroenergiat edasi arendada. Sellisel juhul ettevõte loomulikult mõtleb ka teiste nullemissiooniga energialiikide poole."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: