Oma praeguse käitumisega ohustab Jõelähtme vallavalitsus riigi tasandil võetud kohustusi Euroopa Liidu ees. Kulud maksumaksjale sünnivad põhjendamisest Euroopa Komisjonile, miks eelistatakse ärilist huvi unikaalsele looduskooslusele, ja teiseks võimalikest sanktsioonidest Eesti riigile NATURA 2000 võrgustikku kuuluva Jägala jõe kaitseala eesmärkide täitmata jätmise eest.

Eelmise aasta lõpus ostis OÜ Wooluvabrik Linnamäe elektrijaama hoonestusõiguse. Hoonestusõiguse ostuhetkel oli avalikult teada, et Jägala jõgi kuulub väärtusliku kudealana NATURA 2000 võrgustikku ning seal tuleb tagada looduskaitselised eesmärgid ja siirdekalade vaba läbipääs kudealadele. Samuti oli teada, et elektritootmiseks vajalik vee erikasutusluba lõpeb 2017. aasta lõpuga.

Hetkel on värskelt asutatud OÜ Wooluvabrik aga jätkanud elektritootmist nimetatud paisul ning nende tegevusest ei paista ka arvestamist keskkonnakaitseliste oluliste vajadustega. Nimelt on OÜ esitanud kohtule esialgse õiguskaitsega seotud taotluse oma äritegevuse jätkamiseks loodukaitsealal.

Linnamäe elektrijaam on küll maastikul põnev vaatamisväärsus, kuid paljud peavad seda ekslikult ka muinsuskaitse objektiks. Tegelikult on kaitse all vaid Linnamäe elektrijaama tammi betoonkeha ning muinsuskaitse alla ei kuulu paisjärv ega elektrijaama hooned.

Jõelähtme vallavalitsus toetub oma Linnamäe paisutust pooldavates väljaütlemistes viimasel ajal ka nahkhiirte elukeskkonda käsitlevale uuringule, mis aga ei keskendu üldse Linnamäele, vaid 1 km ülesvoolu jäävale Koeralooga silla ja Lundi paisu ning Jõelähtme jõe suudmealadele ja 700 meetrit allavoolu jäävale tiigile.

Murega võib aga uuringule toetudes tõdeda, et uuringu fookuspunktideks olnud Koeralooga silla ja Jõelähtme jõe suudmealal on vallavalitsuse heakskiidul maha võetud hulgaliselt nahkhiirte toitumiseks vajalikku metsa jõe kaldalt ning käivitatud ulatuslik kinnisvaraarendus.

Kohalikel elanikel ei maksa aga karta ka Jõelähtme vallavalitsuse varasemat hirmutustaktikat, mille kohaselt jääks allalastud paisjärve asemele alles ainult mudaauk. Analoogse protsessi käigus Kotka paisul tekkis rohelus silmnähtava kiirusega vaid loetud nädalate jooksul ning hetkel on seal võimalus nautida maalilist vaadet voolavale jõele.

Eesti Kalastajate Selts ei mõista Jõelähtme vallavalitsuse eelistusi toetada kitsa ringi ärilisi huve ning mitte arvestada laiema kogukonna võimalustega Põhja-Eesti 4 olulisema lõhede kudejõe hulka kuuluva jõe avamisel.

Näiteks oleks praegusel hääbuval rannakalandusel oleks võimalik PRIA toetuste asemel lüüa õitsele Jägala jõe potentsiaalsete lõhevarude arvelt. Nimelt on antud jõe lõhetootlikkusvõimsus sama suur nagu praegu kogu Soome lahele kehtestatud püügikvoot. Lisaks rannakalandusele tekiks eeldatavasti ka kohalikke turismi, toitlustuse ja majutusega seotud töökohti. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.