Paisude omanik AS Generaator märkis, et vandaalid tegutsesid kahel korral. 5.-6. augustil lõhuti Kunda paisu kalla, 7. augustil aga Kotka paisul. Mõlema vandalismiakti kohta on AS Generaator esitanud avalduse politseisse.

Kunda vandalismiakti puhul õnnestus suurem kahju keskkonnale ja olulisele ehitismälestisele ära hoida, mistõttu ei alustanud politsei ka uurimismenetlust. Samas Kotka paisutuse lõhkumine on põhjustanud lisaks AS-ile Generaator varalise kahju paisjärve ümbritsenud maaomanikele ning Kotka kalakasvatusele.

Ettevõtte juht Jan Niilo ei osanud kommenteerida, kas kaks vandalismijuhtumit on omavahel seotud.

"Tundub, kahtlane, et kaks sarnast juhtumit üksteise lähedale on juhtunud," möönis ta samas ERR.ee-le antud kommentaaris.

Niilo usub, et küllap uurimine selgitab välja, kas juhtumid omavahel seotud on, hoolimata sellest, et menetlusse võeti vaid üks neist.

Vandalismi motiivide kohta tal arvamus puudus. "Vara spekuleerida, mis see motiiv võis olla, küllap uurimine näitab. Poisikesed võib välistada, need on suured asjad, poisid ei jõua seda teha," leidis ta siiski.

"Paisu lõhkumine jättis piirkonna tuletõrje veevõtukohata. Kotka paisul tekkinud kahjude tõttu taotleb AS Generaator politseilt uurimismenetluse algatamist. Kuivõrd tegemist oli tõenäoliselt vandalismiga, siis ei pea me õigeks keskkonnaametnike meedias avaldatud seisukohti, mille kohaselt on kalavarude kaitse eesmärgi saavutamiseks õiguspärane ükskõik millisel moel paisu kadumine. Rajatistel ei ole omaniku loata viibimine lubatud ja igasugune omavoliline tegevus ning lõhkumine on jätkuvalt vähemalt väärtegu ja samas ohtlik omavolitsejale endale," märkis ettevõte.

AS-i Generaator kinnitusel on tegemist eksitava informatsiooniga, justkui oleksid Kotka paisu rajatised ebaseaduslikud ning paisu opereerimine toimuvat vee erikasutusloata. "Paisu rajatised on kantud ehitisregistrisse ning neile on väljastatud kasutusluba. AS Generaator esitas vee erikasutusloa taotluse juba aastal 2010. Kui Kunda ning Kotka paisu vee erikasutusloa taotlusi oleks menetletud mõistlikul viisil ja ajaga, siis oleksid käesolevaks hetkeks paisud rekonstrueeritud, kalapääsud rajatud ja keskkonnale ohtlikud järsud veetaseme kõikumised välistatud," märkis ettevõte.

Ettevõttel on lisaks Kunda ja Kotka hüdroelektrijaamadele Põhja-Eestis veel kaks jaama Lõuna-Eestis, üks Saesaarel ja teine Leevakul. Kuna neis mõlemas on pidev valve kohapeal, on seal vandalism ettevõtte juhi hinnangul välistatud.