Politsei uurib Kotka hüdroelektrijaama paisu lõhkumist, ettevõtte juht vandalismi motiive ei tea ({{commentsTotal}})

{{1470822189000 | amCalendar}}

Politsei asub uurima, kes vandaalitses 7. augustil Kotka hüdroelektrijaama paisu kallal.

Paisude omanik AS Generaator märkis, et vandaalid tegutsesid kahel korral. 5.-6. augustil lõhuti Kunda paisu kalla, 7. augustil aga Kotka paisul. Mõlema vandalismiakti kohta on AS Generaator esitanud avalduse politseisse.

Kunda vandalismiakti puhul õnnestus suurem kahju keskkonnale ja olulisele ehitismälestisele ära hoida, mistõttu ei alustanud politsei ka uurimismenetlust. Samas Kotka paisutuse lõhkumine on põhjustanud lisaks AS-ile Generaator varalise kahju paisjärve ümbritsenud maaomanikele ning Kotka kalakasvatusele.

Ettevõtte juht Jan Niilo ei osanud kommenteerida, kas kaks vandalismijuhtumit on omavahel seotud.

"Tundub, kahtlane, et kaks sarnast juhtumit üksteise lähedale on juhtunud," möönis ta samas ERR.ee-le antud kommentaaris.

Niilo usub, et küllap uurimine selgitab välja, kas juhtumid omavahel seotud on, hoolimata sellest, et menetlusse võeti vaid üks neist.

Vandalismi motiivide kohta tal arvamus puudus. "Vara spekuleerida, mis see motiiv võis olla, küllap uurimine näitab. Poisikesed võib välistada, need on suured asjad, poisid ei jõua seda teha," leidis ta siiski.

"Paisu lõhkumine jättis piirkonna tuletõrje veevõtukohata. Kotka paisul tekkinud kahjude tõttu taotleb AS Generaator politseilt uurimismenetluse algatamist. Kuivõrd tegemist oli tõenäoliselt vandalismiga, siis ei pea me õigeks keskkonnaametnike meedias avaldatud seisukohti, mille kohaselt on kalavarude kaitse eesmärgi saavutamiseks õiguspärane ükskõik millisel moel paisu kadumine. Rajatistel ei ole omaniku loata viibimine lubatud ja igasugune omavoliline tegevus ning lõhkumine on jätkuvalt vähemalt väärtegu ja samas ohtlik omavolitsejale endale," märkis ettevõte.

AS-i Generaator kinnitusel on tegemist eksitava informatsiooniga, justkui oleksid Kotka paisu rajatised ebaseaduslikud ning paisu opereerimine toimuvat vee erikasutusloata. "Paisu rajatised on kantud ehitisregistrisse ning neile on väljastatud kasutusluba. AS Generaator esitas vee erikasutusloa taotluse juba aastal 2010. Kui Kunda ning Kotka paisu vee erikasutusloa taotlusi oleks menetletud mõistlikul viisil ja ajaga, siis oleksid käesolevaks hetkeks paisud rekonstrueeritud, kalapääsud rajatud ja keskkonnale ohtlikud järsud veetaseme kõikumised välistatud," märkis ettevõte.

Ettevõttel on lisaks Kunda ja Kotka hüdroelektrijaamadele Põhja-Eestis veel kaks jaama Lõuna-Eestis, üks Saesaarel ja teine Leevakul. Kuna neis mõlemas on pidev valve kohapeal, on seal vandalism ettevõtte juhi hinnangul välistatud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: