Pentus-Rosimannus: inforünnakute ennetamine nõuab selgitustööd
Väliskomisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ütles valimistesse sekkumise teemalist raportit tutvustades, et Eestil on suutlikkus ennetada laiaulatuslikke inforünnakuid, kaasa arvatud moodsate deepfake materjalide levitamist, ent see nõuab suurt selgitustööd.
Pentus-Rosimannus tutvustas teisipäeval oma raportit "Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel".
Raportis toodi välja, et praeguse Venemaad valitseva režiimi üks välispoliitilisi eesmärke on lääneriikide, Euroopa Liidu ja NATO sisemine lõhestamine, ühtsuse lõhkumine ning et valimistesse sekkumist käsitletakse ühe viisina selle eesmärgi saavutamiseks.
Lisaks sellele on raporti järgi Venemaa eesmärgiks saavutada Euroopa Liidu liikmesriikides ning ka Euroopa Parlamendis olukord, kus parlamendis on esindatud Venemaale meelepärast poliitilist joont esindavad poliitikud.
Reporter Mall Mälberg küsis Pentus-Rosimannuselt, kui valmis on Eesti valimistesse sekkumise tõrjumiseks.
"Ma julgen öelda, et kõik see, mis puudutab valimissüsteemi ennast - häälte kokku lugemist, kogu elektroonilist toimetamist, siis selles on Eesti väga tugevalt ja hästi ette valmistunud," vastas Pentus-Rosimannus.
"Aga see, mis puudutab massiivsete desinformatsioonikampaaniate korraldamist, siis seal ainuüksi valimisteenistusel endal väga keeruline kogu ettevalmistust tagada. See võib tähendada seda, et nii Venemaa telekanaleid kasutades kui ka sihitud sotsiaalmeedia kampaaniaga levitatakse ühel hetkel massiivselt väga palju emotsioone tekitavat valeinfot. See on asi, milleks on mõistlik valmistuda ja valmistuda muu hulgas ka nii, et me sellest teemast inimeste tähelepanu teravdamiseks võimalikult palju räägiksime. See on üks eesmärke, mis meie raportil on olnud," rääkis Pentus-Rosimannus.
Kõige nõrgem koht Eesti valmisolekus on Pentus-Rosimannuse sõnul see, et kogu digitaalmeedia ja sotsiaalmeedias toimuv on olnud siiani hästi tume maa. "See tähendab, et seal on võimalik toimetada ka pahatahtlikel inimestel ikkagi sisuliselt väga lõtvade reeglitega süsteemis. Kui me teame, et on võimalik sisuliselt tänava täpsusega sihtida massilisi reklaame, ostetud uudiseid, siis see võib kujundada väga viltuse pildiga inforuumi. See on asi, mis on probleem mitte ainult Eesti jaoks, aga Euroopa Liidus tervikuna," sõnas ta.
Ka valimiskampaania vahelisel ajal tuleb ettevaatlik olla
Pentus-Rosimannus rääkis, et probleem, mille peale tuleb Eestil mõelda, puudutab ka valimiskampaaniate vahelist aega.
"Sest inforünnakud ei pruugi toimuda ja arvestada täpselt valimiskampaania toimumisega. Mida me saame teha, on oma seaduste üle vaatamine selliselt, et meil ilma anonüümse reklaami tegemine ka sotsiaalmeedias ei oleks võimalik. Et kui tegu on poliitilise sisuga reklaamiga, oleks alati võimalik tuvastada, kes tellis ja kes maksis," ütles Pentus-Rosimannus.
Pentus-Rosimannuse sõnul on praegu üsna kehvasti reguleeritud nn deepfake reklaamide kasutamine, kus inimese näo ja häälega räägib keegi midagi, mida see inimene tegelikult öelnud ei ole.
"Ka seal on Eestil võimalust ja põhjust välja töötada seadusandlik lahendus, kuidas selliste deepfake materjalide levikut piirata juhul kui seda keegi kasutab. Siin on meil võimalus olla Euroopa Liidus üheks esimeseks, kes selle potentsiaalse probleemi ära lahendaks seadusandlikult. Mina usun küll, et Eestis on sellist suutlikkust ennetada seda, et deepfake materjali kasutamisega ühel hetkel väga suurt kahju tehakse," lausus Pentus-Rosimannus.
Ettevalmistus 2019. aasta valimisteks
Raportis seisab, et 2019. aasta valimiste eel korraldati Eesti esmakordselt kõikidele kandidaatidele mõeldud küberhügieeni koolitus, mille käigus jagati muuhulgas nõuandeid elektroonilise informatsiooni kaitsmiseks.
Samuti pakuti vabariigi valimisteenistuse poolt kõikidele valimistel osalevatele erakondadele konfidentsiaalset elektrooniliste suhtluskanalite turvaauditit. Selle käigus vaadati üle huvi osutanud erakondade meilisüsteemid, sotsiaalmeediakanalite ning erakonna kodulehe, siseveebi turvalisus ning anti soovitused turvalisuse kasvatamiseks.
Valimisteenistus pani kokku ka töörühma, mille ülesandeks on jälgida valimiste mõjutamiseks mõeldud tegevusi.
Valimisteenistus leppis ka suurte sotsiaalmeedia kanalitega kokku nn punase kontaktliini, mis võimaldab kampaania ajal vahetada kiirelt informatsiooni võimaliku sekkumise tuvastamise kohta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov