Põuane suvi osutus teraviljakasvatajaile suureks loteriiks ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eelmise aasta kuiv suvi mõjus teraviljakasvatajatele väga erinevalt - oli nii neid, kes kannatasid suuri kahjusid, kui ka neid, kes said korraliku saagi.

Teraviljasaak kokku oli mullu 919 828 tonni, mida on 29,9 protsenti vähem kui aasta varem. Hektarilt saadi keskmiselt 2,6 tonni teravilja, mis on kolmandiku võrra vähem kui kui aasta varem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viljasaagist moodustas üle 450 000 tonni nisu, 347 500 tonni oder ning 29 500 tonni rukis.

Seejuures oli teravilja külvipind möödunud aastal suurem kui aasta varem. Vilja kasvatati 350 500 hektaril, mida on kuus protsenti rohkem kui aasta varem.

Kuigi saagikus langes, ei saa möödunud suve pidada päris lootusetuks. Teravilja kvaliteet oli pigem hea, saagikoristuse ilmad olid soodsad ning praegu on uut talivilja külvatud rekordiliselt suurele alale.

Samas oli eelmine aasta väga ebaühtlaste oludega - oli nii neid, kes võtsid korraliku saagi, kui ka neid, kes hävisid.

"Kui nüüd vaatame statistikanumbreid, siis see näitab, et teraviljasaak oli väiksem kui aasta enne seda. Tuleb arvestada, et see on statistiline number. Pooltel põllumeestel läks veel kehvemini ja pooltel paremini. Ja oli neid, kes kaotasid poole saagist, ja neid, kes kaotasid veel rohkem. Loomulikult on see olukord nende jaoks ikkagi väga keeruline," selgitas Rabaveere talu omanik Olav Kreen.

Põllumehel tuleb ilmariskide kõrval arvestada ka tururiskidega. Seda olukorras, kus turg on globaalne. Üks võimalus riski maandada on hinnas kokku leppida.

"Eesti kuivus oli ka mujal Põhja-Euroopas ja selle tulemusena kokkuostuhinnad tõusid," ütles Kreen.

Plussiks võib pidada teravilja head kvaliteeti. Enam kui pool viljast läks söögiviljaks ja see on tubli saavutus. Kuivatuskulud olid väikesed. Saaki, kui seda ka vähe oli, õnnestus mugavalt koristada.

"Tõenöoliselt Lõuna-Eestis eelmisel aastal olid paremad olud, Põhja-Eestis kehvemad olud. Eks see sõltub ka muldadest, mitmetest teguritest. Aga jah, Eesti on kliima mõttes väga suur riik, et kui ühel naabril võib-olla sajab, siis teisel naabril ei pruugi sadada ja seda pikema aja jooksul," rääkis põllumajandussaaduste tarneahela büroo juhataja Erkki Miller.

Läinud suvi näitab riigile, et laustoetuste aeg on ammu möödas.

"Põllumehed peaksid rohkem pöörama tähelepanu sellistele olukordadele ja riske nii-öelda teadlikumalt juhtima, arvestades neid teadmisi, mis siin on varasemad hooajad toonud," ütles Miller.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: