Sihtasutus pakub põua tõttu kannatanud põllumeestele käibekapitali laenu ({{commentsTotal}})

Foto: Olev Kenk/ERR

Tänavune erakordselt soe ja kuiv suvi, aga ka kevad tekitavad põllumeestele märkimisväärseid kahjusid.

"Kui möödnud aastal oli suviodra saagikus keskmine jäi kusagil nelja ja poole tonniga hektari kohta, siis selle aasta suviodra saagikus on alla kahe tonni hektari kohta. Põllumeestel jääb tulu saamata ja tegelikult nii mõnigi põllumees tegelikult satub oma majandamisega raskustesse, kui midagi ei kasva, siis ka midagi ei ole müüa," rääkis Saaremaa Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post "Aktuaalsele kaamerale".

Põud on vähemal või suuremal määral kimbutanud kogu Eestit, näitas küsitlus, millele vastas 650 Eesti tootjat.

"Õlikultuuridel on see saagikuse vähenemine umbes kolmkümmend protsenti ja kui me räägime nüüd kogusaagist, kui palju me teravilja, õlikultuure ja kaunvilja kokku Eestis saame, siis meie prognoosime, et see number on üks miljon tonni ja see on umbes kolmandiku võrra väiksem kogusaak kui möödunud aastal," nentis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Kuivus on mõjutanud köögivilja, sealhulgas kartuli, saagikust ja kvaliteeti. Sõrmuse sõnul suudab siin ehk vihmasem august saagikust tõsta. Sama olukord on ka söödavarumisel.

"Neil on 14. augusti seisuga alla poole vajalikust rohusöödast varutud, et siin me kindlasti loodame, et vihm ja võimalikult soe sügis aitab ka veel teha kolmanda ja neljanda niite, et loomakasvatajad saaksid piisavalt rohusööta, et see talv üle elada," märkis Sõrmus.

Vastasel korral tähendab see lihtsalt karja vähendamist, mis hakkab omakorda mõjutama liha hinda turul, lisas ta.

Et kriitilisi aastaid ei tekiks, peaks riigil olema palju laiem ülevaade tootmisvõimalustest ja mahtudest. Kahjusid aitaksid vältida lisameetmed alates erifondidest lõpetades saagikindlustusega, leiavad põllumehed.

Sihtasutus annab käibekapitali laenu

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) annab esmaspäevast käibekapitali laenu, mis aitab põua tõttu hätta sattunud põllumeestel makseraskusi leevendada. Meedet on seni kasutanud kümmekond tootjat.

Valitsus eraldas sihtasutusele selleks otstarbeks 20 miljonit eurot. Nendest vahenditest on võimalik laenata maksimaalselt 100 000 eurot kuni kolmeks aastaks intressimääraga 4 kuni 6,5 protsenti.

MES-i juhi Raul Rosenbergi sõnul aitavad lisaks käibelaenule kulu ja kahjumit katta otsetoetused.

"Huvi on päris suur, et meie kodulehte on külastanud ligi 600 inimest, just seda toodet, mida me praegu hakkasime pakkuma. Ja praeguseks on esitatud juba 10 taotlust, summas 600 000 eurot," lausus Rosenberg.

"Paljudel on vaja ja paljudel on probleem just käibevahendite nappusega, et antud põud on ikkagi olukorra keeruliseks teinud ja ma tean mitmeid ettevõtteid, mis kavatsevad taotleda," selgitas Rapla Põllumeeste Liidu juht Erki Uustalu.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: