"AK. Nädal" meenutas 30 aasta tagust rahvaloendust ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kolmkümmend aastat tagasi, 1989. aasta jaanuaris loendati Eesti elanikke. Ja ei kunagi varem ega ka hiljem pole Eestis elanud nii palju inimesi kui siis, nentis "Aktuaalne kaamera. Nädal" ajaloorubriigis.

Nõukogude Liidu viimasel rahvaloendusel saadi Eesti elanike arvuks 1 565 662 inimest. Naisi oli saja tuhande võrra rohkem kui mehi.

Eestlasi oli 61,5 ja venelasi 30,3 protsenti elanikest. Järgnesid ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Ülejäänud rahvuste esindajaid elas Eestis juba alla kümne tuhande. Ja kõige vähem oli näiteks vepslasi ja tšehhe. Kummagi rahvuse esindajaid oli 37.

Rahvusarhiivi Rakvere hoidlates on riiulite kaupa kaste - nimekirjad, ankeedid, linnaplaanid ja maakaardid. Need on 1989. aasta rahvaloenduse toimikud. Toonast loendust korraldas Moskva ja see oli viimane Nõukogude Liidus.

Rahvast oli hõlpsam lugeda kui tänapäeval, ütles Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.

"Riigipiirid olid suletud, inimeste liikumine oli riigi poolt rohkem ohjatav ja kontrollitav. Tänapäeval on sellist dokumenteerimata liikumist võib-olla rohkem," selgitas ta.

Loendust juhiti Moskvast, kuid kohalikel võimudel oli suur huvi tulemuste vastu. Oli Laulva revolutsiooni kõrgpunkt, räägiti palju sõja, okupatsioonide ja Nõukogude võimu mõjust rahvastikule. Pärast sõda liideti Venemaaga ligi viis protsenti varasemast territooriumist koos elanikega. Eesti rahvastiku suhtelised kaotused Teise maailmasõja tagajärjel kuulusid suuremate hulka Euroopas. Küllap mõtlesid paljud - kui palju eestlasi pärast kõike seda tegelikult on?

"Et mis on 10 aasta jooksul - 1979 oli eelmine loendus - rahvastikuga juhtunud. Ja need numbrid, et milline on eestlaste proportsioon, need küsimused olid ühiskonna jaoks väga olulised," meenutas Puur.

Eestis asusid Nõukogude väed. Sõjaväelaste lugemiseks kehtisid erireeglid. Linnakorterites elavaid ohvitseride peresid loendati tavakorras. Väeosade territooriumil pandi sõdurid kirja sõjaväe loendusjaoskondades.

"Seal tuleb tõepoolest usaldusväärsuse ja täpsuse küsimus. Ega me 1989. aasta loenduse tulemustest teada ei saa, kui palju garnisoni territooriumil meesjõudu kohapeal oli," märkis professor.

Rahvaloenduse tulemused elektroonilisel kujul arhiveeriti Moskvas. Taasiseseisvumise järel nõutas Eesti valitsus need sealt tagasi.

"Eesti on üks neid väheseid riike, kes kohalike statistikute ja teadlaste initsiatiivil selle andmestiku 1990. aastatel, ma ei mäleta isegi täpselt, mis aastal, pärast tagasi sai. See on meil olemas, aga väga paljudel liiduvabariikidel seda ei ole," lausus Puur.

1989. aasta loendus näitas, et tollal elas Eestis aegade jooksul kõige rohkem rahvast. 11 aastat hiljem loendati siin paarsada tuhat vähem. Paljud Nõukogude sisserändajad olid tagasi läinud.

Kuid ka laste sündimise õnnepäevad olid möödas. Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit nimetab seda nähtust siirdeaja kohanemisšokiks. Surmade edumaa sündide ees oli mõnel aastal isegi 7000. Kas kunagi võiks meid olla taas poolteist miljonit? Kui jah, siis on see praegust trendi vaadates pigem rände tulemus, arvas rahvastikuteadlane.

"Meil on sissetulijaid viimased 3-4 aastat olnud rohkem kui väljaminejaid," ütles Puur.

2019. aasta 1. jaanuaril elas Eestis statistikaameti andmetel 1 323 820 inimest. Ehk 4690 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: