Kütuse käitlemise süsteemi on registeeritud kõik 112 kütusemüügi tegevusluba omavat isikut, neist enamik on olnud nõus neile määratud tagatisega ning 80 protsenti on tagatise juba ära maksnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tänaseks on näha, et see varem suurt pahandust ja kära tekitanud uus tagatiste süsteem on leidnud ikkagi väga positiivse vastuvõtu, nii et tänaseks on juba enamikul uus tagatis meile sisse ära makstud," kinnitas MTA maksuauditi osakonna juhataja asetäitja Erje Mettas.

Tema sõnul peaksid lähipäevil laekuma juba kõik tagatised.

Kehtima hakkava vedelkütuse seaduse järgi on kütuse importija, maksuladustaja ja tarbimisse lubaja ehk näiteks suure tanklaketi tagatiseks üks miljon eurot. Selliseid suurkäitlejaid on Eestis 12.

"Neile on tagatis määratud ja nad on selle ka ära maksnud. Meie nägemuse kohaselt aitab see kütuseturgu korras hoida ehk seab teatava barjääri turul osalemiseks ja turule sisenevad ainult need tegijad, kellel on pikem vaade ja kellel on ka mingisugune varaline vastutusvõime," rääkis Eesti õliühingu tegevjuht Magnus Braun.

Eesti kütuseliitu koondunud ühe tankla pidajad ja väikehulgimüüjad olid eelmisel aastal uue tagatisnõude vastu, väites, et see suretab sektoris väikeettevõtluse välja. Selliseid käitlejaid on Eestis 42 ja kõigile neile määrati miinumtagatis 5000 eurot.

Mettas ütles, et kuna enamik neist on tagatise tasunud, ei käinud see neile üle jõu.

Kütuseliit ise ei soovinud esmaspäeval tagatise korda kommenteerida.

Uus kütuse käitlemise kord on aga mõeldud eelkõige pettuste ärahoidmiseks. Maksuameti seisukohalt on nüüd Eesti kütuseturg korrastatud.

"Me väga loodame seda sellepärast, et nüüd on meil info iga müüdava kütuseliitri kohta reaalajas olemas ja näeme nii seda, kuidas kütus liigub, kui ka seda, kuidas ladustatakse ja kus kohas täpselt," rääkis Mettas.

Kütuse käibemaksu- ja aktsiisipettuste maksukahjud ulatusid eelmisel aastal 53 miljoni euroni. 2017. aastal oli vastav number 60 miljonit eurot.