Rääkides sellest, millised võimalused on praegu IT-tudengitel tööd leida, ütles Kotka, et see on väga raske. "Pea võimatu. Silma paista kõigi nende CV-de seas, kes praegu nende vabade töökohtade peale kandideerivad, on väga raske, kui sul ei ole mingit tutvust," ütles Kotka.

Samas ütles Kotka, et see on ajutine. "Põhimõtteliselt on see ikka nagu vana Moskvitš, et kui üks uks sulgub, siis teine läheb lahti. Praegu on see seis, kus uued täiesti uued valdkonnad, mis varem IT-sse on väga vähe investeerinud, näiteks põllumajandus, hakkavad kõik järjest rohkem tehnoloogiat tahtma, ja nüüd nad saavad seda endale lubada, sellepärast et häid spetsialiste mõistliku hinnaga on turu peal saadaval," rääkis Kotka.

Kotka rõhutas, et selle tõttu, et tehisaru on asendanud väga paljude inimeste töö, on ka turul väga palju kõrge kvaliteediga tööjõudu.

Kotka rääkis, et edaspidiseks töö saamiseks tuleb kasuks ka see, kui tudeng töötab mõnda aega teenindajana, sest see näitab töökust ja distsipliini.

Riika Seeba ütles, et hea töö leidmiseks, tuleb juba õpingute ajal võimalustest kinni haarata ja meenutas oma õpinguid.

"Kui sa üldse ei ole mingit eeltööd teinud, siis sa pidid ikkagi kooli kõrvalt haarama nii-öelda sarvist ja olema valmis tegema neid proovitöid, mis olid üldiselt üsna mahukad, ehk siis kooli kõrvalt vastu võtta seda koormust oli osadel pigem keeruline. Aga samas, kui sul oli see tahtmine ja motivatsioon, siis tuldi ka sulle vastu," ütles Seeba.

Praktikakohti oli tema sõnul valida küll. "Praktikat pigem pakuti. Küsimus oli, et noored ei teadnud, kas see on ikka see õige asi, või et kas mul pärast seda on ka töökoht olemas sealsamas ettevõttes. Oli küsimus, et kuhu oma aega suunata," sõnas Seeba.

Seeba sõnul näitab ülikooliharidus tööandjale, et inimene on õppimisvõimeline ja motiveeritud ning see aitab kaasa ka töö saamisele ja edasisele arengule sellel töökohal.

Kotka märkis samas, et ülikooli baasteadmised ja paber ei tee tudengis valmis IT-töötajat. "Tavaliselt valmis programmeerija tegemine võtab aega kolm kuni üheksa kuud."

Kotka rääkis, et tehisaru on olukorda muutnud niipalju, et esimese astme tööd, kuhu tavaliselt võeti noori tudengeid, teeb nüüd täies ulatuses ära tehisaru.

"See ongi konksuga küsimus. Kui me noori järgi ei aita ja kogemust ei anna, siis kust need seeniorid tekivad? Ja ühel hetkel seeniorid surevad ära. Sul ikkagi on vaja tagada järelkasv. Siin ongi natuke sellist turulõtku vaja, et turg ise õpib seda järelkasvu enda sisse võtma. Teistpidi, mis on selle järelkasvuga hea, on see, et tema hind on oluliselt odavam võrreldes juba kogenud spetsialistiga. Ja üldiselt noor, hakkama saav, hästi areneda tahtev tudeng koos tehisaruga on ka väga võimas tööriist, aga lihtsalt läheb natuke aega, enne kui turg ära absorbeerib selle uue mõtteviisi," rääkis Kotka.

Riika Seeba lisas, et selline asjade käik muudab ka noored ärevaks, sest tekib küsimus, kuidas tehisaru muudab tudengite karjäärivõimalusi.

Kotka sõnul on IT-tudengid olnud viimasel 20 aasta jooksul ära hellitatud. "Niivõrd palju oli vaja tööjõudu, et sa ei pea üldse mõtlema ka. Käin kooli läbi ja juba kooli kõrvalt võetakse tööle. See tohutu probleem. IT-s on nominaalajaga lõpetajate protsent on vist kõige madalam üldse ülikoolides, ehk nad läksid kõik tööle ära enne. Ja nüüd on järsku ups," sõnas Kotka.

Kotka sõnul on tehisaru põhjustanud IT-valdkonnas praegu väikese šoki, mis tuleb paari aasta jooksul üle elada ning siis on juba valdkond kohanenud.

Tehisaruga kohanemine ja selle kasutamise ära õppimine on Kotka sõnul elulise tähtsusega tänapäeval absoluutselt igas valdkonnas. "Ma arvan, et palkades tuleb kindlasti teatav võnge, aga ükskõik millisele alale sa tööle lähed – täna ma küll ei kujuta ette valdkonda, kus tehisaru poleks mängus. Kui sa ei õpi seda endale selgeks ega tea sellest midagi, oled sa vahet pole, kas keeleteadlane või kes tahes muu, konkurentsis juba eos kehvemas positsioonis," rääkis Kotka.