"Asjad on vaja ümber korraldada, nii et omavalitsusele oleks majandustegevus oma territooriumil silmapaistvalt kasulik," kirjutas äsja Viimsi vallavanema ameti maha pannud Kallas Facebookis.

"Tartusse kavandatud tööstusinvesteering oli miljard eurot. Kui kümme protsenti sellest oleks kavandatud kulutamiseks Tartu linna teede, hariduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna investeeringuteks, oleks see olnud 100 miljonit eurot. Linna eelarve on täna 192 miljonit, pool oleks juurde tulnud. Kas siis ka elanikud nii üksmeelselt selle vastu oleksid olnud?" küsis ta.

Kolm lahendust

Olukorra lahenduseks pakkus Kallas välja kolm võimalust. Esimesena pakkus ta välja tehingumaksu majandustegevusele.

"Kui näiteks Saaremaal korraldatakse Saaremaa ooperipäevad, siis seal on tohutult inimesi ja ettevõtted, kes neid inimesi teenindavad, saavad sealt oma väikese kopika, aga omavalitsus tegelikult ei saa sellest üritusest midagi. Selle korraldab Eesti Kontsert ja omavalitsus ei saa sellest midagi. Seetõttu üks variant on see, et omavalitsused sellist äritegevust soosiksid, siis peaksid nad ka väikese protsendi tehingumaksu näol saama," rääkis Kallas.

Teisena viitas Kallas investeeringutele.

"Lõuna-Eestis just lükati tagasi kaks suurt investeeringut - tselluloositehas ja suur põllumajandusettevõte. Rahvas lükkas selle tagasi. Variant oleks see, et ühel või teisel viisil saaksid omavalitsused ka selles investeeringus osaleda. Investeeringud võiks minna omavalitsuse infrastruktuuri ja sotsiaalobjektidesse. Aga võib teha ka nii, et omavalitsus saab osaluse selles investeeringus," pakkus Kallas.

Kolmandana tõstis ta esile asjaolu, et suur osa ettevõtjaid ei saa palka või saab ainult miinimumpalka ja kõik nende tulud põhinevad dividendidel, millest ei saa omavalitsus mitte midagi. "Kui omavalitsus saaks ka mõne protsendi nendest dividendidest, siis see oleks omavalitsustele väga hea. Siis omavalitsustel oleks huvi nende majandustegevuste ja kõigi nende inimeste vastu," rääkis Kallas.

Kallas lisas, et selle nurga alt on asi eriti ebaõiglane, kui need dividendi maksjad võtavad miinimumpalka ja praktiliselt üldse üksikisiku tulumaksu ei maksa, aga koolid ja teed tuleb üleval pidada ja arendada keskmise palgamaksja baasil.

Kallas rääkis, et neid teemasid on arutatud 20 aastat, aga alati põrkub see ühele argumendile – heidetakse ette, et see kõik on Tallinna ja Harjumaa huvides.

"Et praegust süsteemi ei saa sellepärast muuta, sest siis Tallinna ja Harjumaa olukord läheks veel paremaks. Aga nagu ma ütlesin, need investeeringud justnimelt, mis olid Lõuna-Eestisse mõeldud, lükati tagasi. Nii, et ma ei ütleks, et see olukord, kui me investeeringutest saaks osa, et see oleks ainult Tallinna ja Harjumaa teema," lausus ta.

Samas märkis Kallas, et Tallinnal ja Harjumaal ongi paratamatult üsna suured koormused. "Näiteks hariduses - on vaja uusi koole, on vaja lasteaedu, on vaja õpetajatele maksta konkurentsivõimelist palka. Neid kulusid on ka rohkem, aga hea küll, ikkagi Tallinn ja Harjumaa on muidugi jõukamad kui Lõuna-Eesti. Aga sellisel juhul on võimalik teha ka mingi ümberjaotamismehhanism, mille kaudu aitaks ka neid Lõuna-Eesti piirkondi. Pärast valimisi oleks see kindlasti üks teema, mida saaks arutada."

Mäggi: ettevõtlus lööb omavalitsuses elu õitsele

Riigihalduse minister Janek Mäggi (KE) nõustus Kallasega ja ütles, et nendes kohalikes omavalitsustes, kus tööstus ja ettevõtlus on hästi arenenud, elu õitseb.

"Üks teema, mida hästi palju on kaalutud, on see, et kas mingi osa selle konkreetse ettevõtte poolt makstavatest maksudest võiks mingi osa jääva kohalikule omavalitsusele," lausus Mäggi.

Tulumaksust läheb praegu kohalikule omavalitsusele 11,92 protsenti. Mäggi arvas, et seda võiks kindlasti veel tõsta. Samas leidis ta, et sellele tuleb mõjuanalüüs selle kohta, et kas see muudatus annaks ka soovitud tulemuse.

"Ma arvan, et see ei olegi ühe meetme küsimus. Tegelikult on see kümnete erinevate otsuste rida, mis lõpuks annab sellise tulemuse," sõnas Mäggi.

Mäggi sõnul on üks võimalus see, kui inimese tulumaks osaliselt jaguneks mitme elukoha vahel. "Kui sul on suvemaja näiteks Peipsiveere vallas, mis on üks Eesti vaesemaid, siis ma saan otsustada, et ma elan küll Tallinnas, aga näiteks kümme protsenti sellest tulust läheb sinna konkreetsesse piirkonda," rääkis ta.

Teisena pakkus Mäggi välja, et ettevõtjate motiveerimiseks võiks kaaluda piirkondlikke maksuerisusi. Mäggi arvates võiksid näiteks Ida-Virumaal paljusid erinevaid keskkonnamakse maksvad ettevõtted saada kompensatsiooni.

Kolmandana tõi ta välja infrastruktuuri arendamise riigi poolt.

Mäggi pakkus, et kaasa aitaks ka riigipalgaliste töökohtade loomine. "Igasse maakonda võiks viia veel vähemalt ühe olulise riigiettevõtte. Praegu on nii, et 44 protsenti riigipalgalistest töökohtadest on Tallinnas, 23 protsenti on Tartus, ülejäänutes maakondades on võib-olla paar protsenti. Seda on selgelt liiga vähe."

Mäggi nentis, et praegu on Eestis ettevõtlusel kasvada päris raske. "Kui sa tahad midagi suurt teha, siis selleks on vaja ikkagi väga palju töökäsi," sõnas ta.

Sester: omavalitsuste tulubaasi ja tasandusfondi süsteem vajab muutmist

Isamaa esindaja Sven Sester ütles, et selle teema üle on arutatud juba pikka aega, aga head lahendust ei ole leitud.

"Eesti omavalitsuste rahastamine on seni olnud pigem võrdsustav ehk KOV-idele tagatakse riigi poolt üpris sarnane tulubaas inimese kohta, et KOV-ide võimekus avalikke teenuseid pakkuda ei sõltuks oluliselt asukohast ja tema majandustegevusest. Omavalitsuse tulubaasi kasvatab nii kohapeal elava inimese tõusev palk, aga ka lisanduv elanik, kes makse maksab," selgtas Sester praegust olukorda.

Pikas vaates oleks Sesteri hinnangul üks paremaid lahendusi see, et omavalitsus oleks suur ja tugevate tõmbekeskustega, mis tagab selle et elanikud töötavad ja elavad samas omavalitsuses. "Sellise mudeliga kasvataks iga uus töökoht omavalitsuse tulusid. Seni kuni omavalitsused on jätkuvalt suhteliselt väikesed, on kaalutud mõtet, et osa tulumaksust laekuks sinna omavalitsusse, kus töökoht asub. Selle plaani miinus on, et see vähendab nõrgemate tõmbekeskustega omavalitsuste tulubaasi, mis vajab sel juhul läbi tasandusfondi kompenseerimist," rääkis Sester.

Isamaa näeb Sesteri sõnul haldusreformi järgmise sammuna omavalitsuse iseotsustamise võime kasvatamist.

"Selleks peab omavalitsusel olema suurem vabadus langetada eelarveotsuseid, lähtudes kohalikest oludest ja vajadustest. Omavalitsused, kes pingutavad ettevõtluse edendamise ja kogu riigi maksutulude suurendamise nimel, peavad saama ka osa kasust. Praegune omavalitsuste tulubaasi ja tasandusfondi süsteem vajab muutmist, sest tagades enamikule omavalitsustele automaatselt sarnased eelarvetulud, vähendab ta omavalitsuste motivatsiooni pingutada oma territooriumil uute ettevõtete ja töökohtade loomise nimel," sõnas Sester.

Nestor: kui investeering ohustab loodust, on "ei" ütlemine õigustatud

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Eiki Nestor ütles, et edumeelsemad Eesti omavalitsused on juba üheksakümnendatel aastatel teinud järelduse, et kui valla rahval on tööd, läheb ka vallal hästi. "Ja on olnud seejuures edukad" sõnas ta.

"Kallase arvamus põhineb minu meelest mõnel näitel, kus omavalitsused pole investeeringuid heaks kiitnud. Siinkohal olen küll vallarahva poolel, sest kui investeeringuga kaasneb oht loodusele ja oluliselt halvem seis eluskeskkonnas, siis on "ei" ütlemine igati õigustatud," ütles Nestor.

"Investeeringud "iga hinna eest" ei ole see, mida vaja," lisas Nestor.

"Riik aga peaks töökohtade loomisele kaasa aitavaid ja selle üle muret tundvaid omavalitsusi kindlasti toetama. Seda nii infrastruktuuri investeeringute kui otseste toetustega. Ühe lahendusena on Sotsiaaldemokraatlik Erakond välja pakkunud toetuse kohalikule omavalitsusele iga uue loodud töökoha pealt riigieelarvest suuruses 100 eurot aastas maapiirkondades," pakkus Nestor.