Eesti suhteliselt rikkaim omavalitsus on Ruhnu ja vaeseim Narva ({{commentsTotal}})

Omavalitsuste tulude kaart elaniku kohta
Omavalitsuste tulude kaart elaniku kohta

Eesti kohalike omavalitsuste tulud on väga erinevad. Lähtuvalt omavalitsuste esitatud eelarvestrateegiatest, saavad omavalitsused 2019. aastal elaniku kohta põhitegevuse tulusid Narva 1093 eurost Ruhnu 2511 euroni.

See raha hõlmab endas nii maksutulusid kui erinevaid riigitoetusi. Eesti omavalitsuse keskmine põhitegevuse tulu elaniku kohta on eelarvete alusel 1468 eurot.

Üle Eesti on suurt tulu elaniku kohta ja madalat tulu elaniku kohta teenivad vallad ebaühtlaselt jaotunud. Samas on Tallinna ümbrus on ülejäänud riigiga võrreldes rikkaid valdu täis.

Markantselt on Eesti suhteliselt rikkaim vald Ruhnu, mille tulud elaniku kohta on enam kui 70 protsenti kõrgemad kui Eestis keskmiselt.

Ruhnule järgneb oodatult Alutaguse vald, mis on ka ligi 70 protsenti üle Eesti keskmise. Alutaguse tuludel on muidugi suur osakaal põlevkivi kaevandamise käigus makstavatest keskkonnatasudest.

Lisaks Ruhnule vallale on Eesti rikkaimad vallad pealinna ümbruses – Rae, Kiili ja Jõelähtme tulu elaniku kohta ületab 20 protsendiga Eesti keskmist. Tallinna lähemate omavalitsuste hulgas on ka üks Eesti vaesemaid omavalitsusi – Maardu linn. Selles omavalitsuses on põhitegevuse tulu 14 protsenti madalam, kui Eestis keskmiselt.

Maardust vaesemad on Eestis veel neli omavalitsust – Sillamäe, Räpina, Kohtla-Järve ja Narva linn.

Seejuures Eesti vaeseima omavalitsusena on Narva põhitegevuse tulud käesoleval aastal 25,5 protsendi võrra madalamad kui riigis tervikuna.

Tallinn ise on põhitegevuse tulude osas inimese kohta Eesti keskmisele lähedal. Eesti suuruselt teise linna Tartu põhitegevuse tulud jällegi ületasid Eesti keskmist 9,2 protsendiga.

Omavalitsuste põhitegevuse tuludest moodustavad enamuse ehk 60,6 protsenti maksud. Sellest omakorda enamuse elanike tulumaks, millest omavalitsustele laekub otse umbes pool.

Keskmiselt saavad Eesti omavalitsused 2019. aastal elaniku kohta 889 eurot maksutulu. Nii palju või sellest enam teenib inimese kohta 23 omavalitsust ja sellest tasemest vähem 56 omavalitsust.

Enamus keskmisest kõrgema maksutuluga omavalitsustest paikneb Tallinna ümbruses. Peaaegu kõik üle 1000 euro elaniku pealt maksutulu teenivad omavalitsused asuvad Harjumaal. Nimekirja lisandub vaid Vormsi.

Madalaim maksutulu elaniku kohta koguneb Narvas, kus see oli 34 protsenti rikkaima omavalitsuse, Rae valla maksutulust. Väga madalat maksutulu elaniku kohta kogutakse veel Loksal, Valgas ja Kohtla-Järvel.

Lisaks maksutuludele moodustavad omavalitsuste põhitegevuse tulude hulgas märgatava osa erinevad riigipoolsed toetused – keskmiselt 28,9 protsenti tuludest. Keskmiselt planeerivad Eesti omavalitsused tegevuskuludeks riigitoetusi 423 eurot elaniku kohta. Alla keskmise said riigitoetuseid 18 omavalitsust ja üle keskmise taseme 61 omavalitsust.

Riiklike tegevuskulude toetuste pilt on seega vastupidine maksukogumise pildist. Üldiselt piirkonnad, kus maksukogumine inimese kohta on madal, on riiklikud toetused keskmisest kõrgemad. Üldiselt Harjumaal ja Tartu ümbruses on riiklikud tegevuskulude katmise toetused madalad ja mujal kõrgemad.

Suhtarvuna Eesti keskmisesse arvestab riigipoolse suure toetusega enim Ruhnu, Vormsi, Lääne-Nigula, Valga ja Rakvere vald. Riiklikest toetustest elaniku kohta keskmisest vähem arvestab Viimsi, Tallinn ja Maardu.

Enamus omavalitsustest ootab tulude kasvu

Eesti omavalitsustest enamus ehk 79 omavalitsusest 61 plaanib sel aastal oma tulu kasvu ja 18 tulude langust.

Suurimat tulude langust planeerib oma eelarves Viimsi vald. Veel suuri langusi näevad ette Järva ja Kihnu vald.

Suurimat põhitegevuse tulude kasvu näeb oma eelarves ette Rakvere vald – enam kui 20 protsenti. Suurt tulude kasvu eeldavad ka Kambja, Tori, Rae ja Jõelähtme vald.

Erineb ka võlakoormus

Lisaks sissetulekutele on Eesti omavalitsuste võlakoormus väga erinev. See ulatub Ruhnu olematust netovõlast Harjumaa valdade kõrge võlatasemeni.

Madalad võlatasemed on Eesti omavalitsuste hulgas veel Keilal, Toilal ja rikkal Alutagusel, kus need jäävad alla 100 euro taseme elaniku kohta. Lisaks on madal võlatase Maardu linnal, mis ulatub napilt üle 100 euro elaniku kohta.

Tallinna lähistel on võlatase elaniku kohta kõrge. Nii Harku, Saku ja Raasiku netovõlg on suurem kui 1000 eurot elaniku kohta. Samuti ületab 1000 euro piiri Hiiumaa valla netovõlg. Lisaks liginevad 1000 euro piirile veel Harjumaal Saue ja Viimsi valla netovõlg.

Omavalitsuste tegevuskulude suurus on üldjoontes proportsioonis omavalitsuste tegevustuludega. Mis samas varieerub võrdlemisi suurelt omavalitsuste vahel on palgakulude struktuur põhitegevuse kuludes.

Kui Eesti keskmine omavalitsuste personalikulu elaniku kohta on 697 eurot aastas, siis mõnes omavalitsuses on see märgatavalt suurem.

Oodatult on näiteks personalikulu elaniku kohta kõrge näiteks Alutaguse vallas, kuid see ei ole esimesel kohal. Üle 1000 euro elaniku kohta kannab personalikulu Eestis kolm omavalitsust – Rae vald Harjumaal ja Vormsil ning Ruhnul.

Skaala madalamas otsas on kolm sama kolm Harjumaa valda – Viimsi, Tallinn ja Maardu. Seejuures Viimsis ja Tallinnas jääb omavalitsuse personalikulu alla 600 euro elaniku kohta ja Maardus on see pisut üle 600 euro.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: