Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 487. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal.

Gripiviirus levib kõigi vanusrühmades. Kahekordselt kasvas haigestumus enam kui 65-aastaste seas, kuni 5-aastaste laste vanuserühma haigestunute juurdekasvu osakaal moodustas 58 protsenti.

Enim haigestuvadki jätkuvalt kuni 5-aastased lapsed - kõikidest laboratoorselt kinnitatud gripiproovidest 52 protsenti moodustasid kuni 19-aastased lapsed.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal moodustab muude viiruste seas üle 80 protsendi. Laboratoorselt kinnitati 539 A-gripiviirust ja 14 B- gripiviirust. Täpsemalt määratleti 7 A-gripiviirust, nendest neli olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1pdm 2009) ja 3(H3).

Praegu ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 66 gripiviirusega patsienti.

Hooaja algusest alates on haiglasse toimetatud 689 patsienti, neist üle 60 protsendi on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Suuremate haiglate andmetel on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi 40 inimest vanuses 3 – 86 eluaastat, kõik nad kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas eelmisel nädalal arstiabi 6424 inimest, juurdekasv eelnenud nädalaga oli 41 protsenti.