Häirekeskus tunnustas 112-päeva puhul elupäästjateks osutunud lapsi
Häirekeskusele tehti mullu ligi miljon kõnet, neist veidi enam kui 400 000 juhul saadeti appi politsei, päästjad või kiirabi.
Kõnede arv tegi väikese tõusu ja seda ilmselt seetõttu, et palav suvi tõi tuleõnnetusi ja tekitas inimestele terviseprobleeme. Pea pool hädaabikõnedest tehakse Tallinnast ja Harjumaalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
2018. aastal vastas häirekeskus hädaabinumbril 112 tulnud 994 514 kõnele. Neist 408 250 juhul saadeti appi politsei, pääste või kiirabi. Võrreldes eelmise aastaga tõusis kõnede arv ühe protsendipunkti võrra ja selle põhjusena on näha abivajaduse tõusu suvel.
Pea pool (46%) hädaabikõnedest tuli Põhja piirkonnast (Tallinn ja Harjumaa), ligi veerand Lõuna piirkonnast, Ida piirkonnast tuli 19% kõnesid ning kõige vähem
kõnesid tehti Lääne piirkonnast (13%).
Peamised meditsiinisündmused, mille tõttu abi vajati, olid seotud kõhupiirkonna kaebuste, vererõhuprobleemide ja valuga rinnus. See on olnud nii ka eelmistel aastatel. Teatavasti on südame-veresoonkonna haigused Eestis haigestumise ja surma põhjuste hulgas esikohal.
Peamised päästesündmused on seotud erinevate tulekahjudega (alarmid, tulekahjud hoonetes ning väljaspool hooneid) ning abi osutamistega.
Sagedasemad politseisündmused on seotud joobes isikute, politsei teadetega ning liiklusõnnetustega. Politsei teadete hulgas on tähelepanelike inimeste teated, kes teatavad näiteks kahtlastest juhtidest, probleemsetest naabritest või joobes inimestest.
Häirekeskuse teenindatavatelt abi- ja infotelefonidelt vastati 103 447 kõnele, mis on 10% rohkem eelmisest aastast. Tõusu taga on üheltpoolt maanteeinfo telefoni 1510 lisandumine häirekeskuse poolt teenindavate numbrite hulka ja teisalt loomade abivajadusega seotud kõnede hulga tõus. Suurulukeid puudutavate kõnede hulk suurenes möödunud aastal 64%.
Euroopa 112 päeva puhul tunnustas häirekeskus lapsi, kes abipalvet esitades on päästnud oma lähedase elu. Olgu siis teatades tulekahjust, teadvusetust vanaisast, paludes abi toidu kurku tõmmanud väikevennale või sõbrale, kelle käes oli hetk tagasi lõhkenud ilutulestikurakett.
"Me saame tõesti tunnustada lapsi ja seada eeskujuks täiskasvanutele, sest lapsed väga täpselt kuulavad, mida päästekorraldaja räägib, järgivad neid juhiseid ja teevad nii, nagu vaja, ja sellepärast me neid eeskujuks toome," rääkis häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.
Alvela ütles pressikonverentsil, et häirekeskuse üks roll on mõista seda, millist abi inimesed vajavad.
"Häirekeskuses oleme unikaalses ja tähtsas rollis, sest meie päästekorraldajad on täna riikliku abiteenuse eesliinil. Need miljon kontakti inimestega annavad meile selge arusaama sellest, et inimeste abivajadus on muutumas. Seda kinnitavad nii meditsiinisündmuste kui ka loomade abistamist eeldavate juhtumite suur hulk ja numbrite jätkuv tõus," selgitas ta.
Muutunud abivajadusele vastamiseks tuleb häirekeskusel astuda samme tehnoloogia täiustamisel. Peadirektori asetäitja arenduse alal, Merle Tikk tutvustas seda, millised on organisatsiooni edasised tehnoloogilised arengud.
"Järgmise kahe aastaga saab valmis Häirekeskuse päästekorraldajatele uus tööprogramm, mis võimaldab muuseas tuua abistajateni ka helistajate videokõned. Lisaks sellele saab selle aasta jooksul valmis kriisiinfo telefon," tõi Tikk näiteid.
11. veebruaril tähistatakse kõikjal Euroopas 112 päeva, millega suunatakse tähelepanu sellele, et tegemist hädaabinumbriga, kust saab appi kutsuda politseid, päästet ja kiirabi kõikjal Euroopas.
Teemast räägiti pikemalt ka saates "Ringvaade":
Toimetaja: Laur Viirand