Välismaalt saab Eesti häirekeskuse kätte numbril 6000 112 ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui inimene on välismaal, aga soovib kindlasti saada ühendust Eesti Häirekeskusega, tasub tal helistada uuel numbril + 372 6000 112.

Häirekeskuse peadirektori asetäitja Merle Tikk meenutas, kuidas läinud aasta sügisel Aasias puhanud mees sai kodumajja seatud valvesüsteemilt märguande, et tema elukohta murtakse sisse.

"Inimene oli kimbatuses. Ta ei teadnud, kuidas siis võimalikult kiiresti sellist abivajadust Eesti häirekeskusele edastada. Ja tol korral siis oligi lahenduseks see, et läbi tuttavate, kes viibisid Eestis, jõudis teade sellest, et sündmuskohal on politseid vaja, meieni," kirjeldas Tikk.

Põhjus, miks mees hädaabinumbrit 112 ei valinud, on lihtne. Nimelt kehtivad lühinumbrid vaid ühe riigi piires. Numbrit 112 kasutatakse lisaks Eestile veel enam kui 80 riigis, sealhulgas kogu Euroopa liidus, ning sellele helistades saab ühendust just tolle riigi häirekeskusega, kus inimene parasjagu viibib.

"Me teame mitmeid erinevad juhtumeid, kus inimesed näiteks Soomest või Rootsist meie poole pöörduvad. Ja siis on helistatud kohaliku häirekeskuse numbril ja sealt kohalikust häirekeskusest on siis see kõne meile edasi suunatud," ütles Tikk.

Niisugune suunamine toimib praegu Euroopa Liidu piires. Ent olgu läbi tuttavate või välismaise häirekeskuse, nii-öelda telefonimäng ning kõne ümbersuunamine võtab paratamatult aega. Sestap käivitas häirekeskus veebruari algul numbri 6000 112.

"Number on eelkõige ellu kutsutud selleks, et olles välismaal, vajades kontakti Eestis oleva häirekeskusega, et see siis oleks võimalik," selgitas Tikk.

Juhul, kui inimene vajab abi välismaal, tasub helistada just nimelt kohalikul hädaabinumbril ning see tuleks enne reisi endale selgeks teha.

"Kohalikud tunnevad olusid kõige paremini ja oskavad selle abi kõige kiiremini abivajajateni toimetada. Kui inimene peaks ikkagi hätta sattuma, siis kindlasti on abiks ka veel konsulaaresindused, Euroopa Liidu liikmesriikide esindused ja kindlasti toetab ka välisministeerium oma kontakttelefoniga."

Samas, kui inimene kohalikku keelt ning ka näiteks inglise keelt sugugi ei oska või kui ta kohalikku hädaabinumbrit ei tea, siis taas, võib valida ka 6000 112.

"Mina julgen küll lubada, et kui see inimene 6000 112 helistab, siis Eestis olev häirekeskus teeb kõik selleks, et abivajajat kas Euroopa Liidus või kolmandas riigis aidata," kinnitas Tikk.

Aga kui inimene vajab abi Eestis ja ta ka ise on Eestis, siis tasub küll olla kindel häirekeskuse lühinumbrile 112, sest 6000 112 on tehniliselt ikkagi nii-öelda tavaline lauatelefoni number.

"See tähendab, sellele helistajat ei positsioneerita, tegemist ei ole tasuta numbriga, nagu seda on 112 ja samuti pole võimalik sellele helistada ilma SIM-kaardita."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: