Eksperdid peavad tõenäolisemaks sekkumist europarlamendi valimistesse
Eksperdid ei välista teoreetilist võimalust, et Venemaa püüab sekkuda Euroopa Parlamendi valimistesse, kuid riigikogu valimistesse sekkumist tõenäoliseks ei peeta.
Infojulgeolekuga seotud ohte arutati neljapäeval riigikogus. Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag ütles, et kui Venemaa oleks tahtnud sekkuda Eesti valimistesse, nagu ta tegi seda Ameerikas, Prantsusmaal või Brexiti referendumi puhul, siis oleks tema tegevus juba nähtav ja massiivne.
"Kui panna Ameerika suhtarvud Eestisse, siis see tähendaks, et juba praegu peaks tegutsema Eestis umbes 3000 libakontot Facebookis. Seda me praegu ei näe. Venemaa strateegiliseks suunaks on siiski praegu Euroopa Liit tervikuna," rääkis Raag "Aktuaalsele kaamerale".
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Ivo Juurvee ütles, et Venemaa lühiajalistest eesmärkidest on sanktsioonide kaotamine kindlasti, mille vastu neil kindlasti huvi on.
"Teine ja strateegilisem eesmärk on see, et Euroopas ei oleks ühtsust ja et otsuseid oleks raske saavutada," lisas Juurvee.
Raag rääkis, et juhul, kui Venemaa Euroopa riikides oma masinavärgi käivitaks, on tõenäoline, et ta toetaks kõiki neid kandidaate, kes viiksid Euroopa Parlamenti segadust ning tähtis pole see, kas kandidaat edendab euroskeptikute või Venemaa huve, vaid eesmärk on tekitada kaos. Valimistesse sekkumisel on mitmeid võimalusi.
"Nüüd Euroopa Liidu valimiste puhul, kui me räägime sekkumisest, siis võiksime näha, et üks või teine erakond saab järsku jõu, mida tal justkui enne ei olnud. Või siis kõrval tekitatakse sündmusi, mis sunnivad kõik äärmuslikud jõud reageerima," analüüsis Raag.
See võib toimuda nii, et Eesti sisemised skandaalid peegeldavad mujal toimuvaid suuri sündmusi, nagu see oli näiteks 2015. aastal Euroopas toimunud rändekriisi ajal, lisas Raag.
Allikas: "Aktuaalne kaamera"