Rain Kooli. Presidendi kõne ja sündimata jäänud lummus ({{commentsTotal}})

Foto: Erakogu

President Kersti Kaljulaiu aastapäevakõne jäi seekord tavapärasemast kahvatumaks, leiab Rain Kooli.

Minult küsitakse ikka ja jälle, kuidas kirjutada head arvamuslugu. Eks ma siis ikka ja jälle vastan kogu selle teadmise pealt, mis kolmekümne aastaga on kogunenud.

Et arvamuslugu on keeruline žanr, kus lõimuvad asine ja loominguline. Heas arvamusloos peab olema muidugi see arvamus, süntees. Peavad olema faktid, autoril peab olema võime neid analüüsida. Aga heas arvamusloos on need kõik selle sõna parimas mõttes hingeminevalt esitatud. Arvamuslugu on ühtaegu nii aja- kui ka ilukirjandus, hetkeline ja ajatu.

Tegelikult – kui nüüd mõtlema hakata –, on hea arvamuslugu nagu hea kõne. Sulle on antud just see üks võimalus. Oled korraga väga paljude inimeste ees ja pead kuidagi nendeni jõudma. Mitte ainult nende mõistuseni, vaid ka südameni, tunnete ja hingeni. Sest ainult nii jõutakse päriselt kohale.

Harvad jõuavad, kui aus olla. Oleks see kerge, oleks igaüks kirglikult loetud arvamusautor. Tegelikult ei ole.

On aga üks inimene, kes ei pea võitlema võimaluse eest auditooriumi ette pääseda. No, tegelikult on mõned veel, aga tema kohe kindlasti ei pea. See on Vabariigi President.

Presidendi kõned on oluline osa tema institutsioonist. Kuna presidendil on Eesti parlamentaarses demokraatias üsna sümboolne roll, siis tunduvalt olulisem osa kui näiteks peaministril. Ja kuna Eestis eraldi "Olukorrast riigis" kõnesid ei peeta, on presidendi kõne vabariigi aastapäeval sellisele kõige lähemal.

Eile, Eesti riigi 101. aastapäeval, sai üks selline taas peetud. Kuidas see siis seekord välja kukkus?

Nii-öelda kohustuslikud elemendid olid kõik olemas. Luuletusega on alati hea alustada. Eriti kui see loob – nagu president Kersti Kaljulaid isegi ütles – pildi kontrastide maailmast. Kontrastsus on iga hea arvamusloo – hea kõne – koostisosa. Ilma selleta jääb lugu plassiks.

Oli häid kujundeid. Heledam talv, aga "kusagil on ikkagi varjud". Globaalse vaatega kotkad ja nende minemalend. Laste enesekindlad jäljeread puhtal lumel.

Oli palju fakte, ning päris mitu sünteesi. Ja oli palju teemasid. Oi kui palju teemasid.

Üks asi, mida ma igale hea arvamusloo kohta küsijale toonitan, on see, et ärge püüdke oma looga hõlmata kõike, mida üks keskmise suurusega universum sisaldada võib. Valige üks fookus, võib-olla paar alamteemat, aga mitte rohkem. Sest kui püüda korraga öelda kõike, on oht, et ei ütle lõpuks mitte midagi.

Presidendi kõne vabariigi aastapäeval ei saa muidugi olla päris ühe või kahe teemaga arvamuslugu. Kuna see – nagu öeldud – on Eesti oludes kõige lähemal "Olukorrast riigis" kõnele, siis tuleb selles paratamatult laiema haardega ette võtta. Aga see ei tähenda, et kõnel ei võiks olla läbivat joont või juhtmõtet.

Seekord olid püüdlused selles suunas, kuid need jäid kahvatuks. Kõike oli liiga palju. Kohati selleni välja, et hulk teemasid olid kirja saanud üksikute lausetena. Linnuke kirja ja valmis.

Nii oligi üks seda kõnet läbinud joontest hoopis teatud väsimus . Võib-olla oli see väsimus haigusest, mis presidendi häälegi röövida ähvardas, võib-olla väsimus juba peetud kõnedest ja juba öeldust. Võib-olla ei tulnud lihtsalt vaim peale.

Võib-olla tunnetas seda president isegi, sest ta lisas kõnet pidades lause, mida selle kirjalikus tekstis ei olnud, öeldes: "See kõnegi siin on üsna argine."

Oli argine, aga mitte ainult käsitletud teemade poolest, vaid ka oma keskpärasuselt. Kõik teemad olid olulised. Ning osutatud probleemid tõsised. Aga sära jäi seekord sündimata.

Ütlen seekord, sest ma tean, milleks see president on kõnepidajana võimeline. Olen seda kogenud. Esimest korda juba siis, kui Kersti Kaljulaid pidas oma ametiaja esimese kõne 2016. aasta isadepäeval.

Aga pole viga. Tean omast käest, et iga kõne – nagu ka iga arvamuslugu – ei saagi olla see kõige säravam. Ning neid kahvatumaid esinemisi läheb meil kõigil vaja. Sest nende taustal paistab järgmine, see suurepärane, paremini välja. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: