Riigikogu fraktsioonidesse mitte kuuluvad saadikud arvavad, et Eestis peaks presidendi valima rahvas. Riigikogu liige Tõnis Mölder ütles, et n-ö aknaalused on fraktsioonide aruteludega kursis ning neil on ka oma kava ja kandidaadid olemas.

"Me oleme tegelikult täna ka mõningatele erakondadele omapoolsed sellised eelistused välja käinud, keda meie näeksime, aga me ei ole ka ühtegi teist kandidaati välistanud. Eelkõige me näeme, et erakonnad omavahel peaksid suutma moodustada selle ühisosa ja kui see ühisosa on leitud ning see klapib ka meie eelistustega, siis kindlasti võiks neid teemasid edasi arutada," sõnas Mölder.

Kersti Sarapuu ütles "Aktuaalsele kaamerale" saadetud kirjas, et president peaks olema empaatiline ja orienteeruma nii sise- kui välispoliitikas, olema julge ning seisma rahva eest. Siiani kõlanud nimedest toetaks Sarapuu Ülle Madise ja Jüri Luige kandidatuuri. Möldri sõnul on mitmed inimesed andnud märku, et sooviksid kandideerida.

"Selliseid lugupeetud inimesi, nii ettevõtjaid kui ka kultuuritegelasi või ka diplomaate on olnud, kes on öelnud, et teatud tingimustel oleks nad valmis arutama kandideerimist Eesti presidendiks," ütles Mölder.

Mölder nimesid ei nimetanud. Riigikogu liige Enn Eesmaa arvates võiks presidendiks saada naine. Ta peab küll võimalikuks valimist riigikogus, kuid lihtsaks seda ei pea.

"Matemaatika ütleb, et see on võimalik, kui leitakse nii-öelda enam-vähem kõigile sobiv kandidaat, aga see on poliitiline kompromiss. On võimalik, aga millegipärast siiski arvan, et see nii päris libedalt ei lähe," lausus Eesmaa.

Presidendi otsevalimist pooldav Varro Vooglaid aga ei lähe hääletama Toompeale ega valimiskogusse.

"Raske on nimetada valimisteks sellist protsessi, kus tegelikult ju riigipea sisuliselt määratakse parteide kokkuleppel. Mina olen tugevalt seda meelt, et kui meil üleüldse sellist institutsiooni, nagu Vabariigi president vaja on, siis ta peaks olema raudselt rahva poolt valitud," sõnas Vooglaid.

Riigikogu liige Jaak Valge ütles, et ta ei lähe 2. septembril Toompeale, kuid hääletab valimiskogus. Tema arvates tuleks president valida seal.

"Presidendil oleks siis suurem legitiimsus. Valimiskogu on ilmselgelt esinduslikum kui praegu riigikogu ja sel puhul on lootust saada rohkem ühiskonna arvamusega sobiv president," lausus Valge.