Õiguskantsleri Kantselei kommunikatsioonijuhi Janek Lutsu sõnul on nõukoda moodustamisel seoses sellega, et õiguskantsleri ülesannetele lisati ÜRO puuetega inimeste konventsiooni täitmise järelevalve ja rahvusvaheliselt tunnustatud riikliku inimõiguste asutuse ülesanded.

Nõukoja liikmeks ootab õiguskantsler inimesi, kellel on haridus või kogemus puuetega inimeste, eakate ning laste ja noorte õiguste kaitsmisel, samuti asjatundjaid võrdse kohtlemise, sotsiaalhoolekande, vägivallaennetuse, hariduse ja teaduse, tervishoiu, geenitehnoloogia, meditsiinieetika, tööõiguse, isikuandmete kaitse, rahvuse ja keele, usuvabaduse või keskkonnakaitse alal. Konkurss lõpeb 1. märtsil, nõukoda koguneb esimest korda 26. märtsil 2019. Konkursil valituks osutunud nõukoja liikmed saavad kutse nõukoja avaistungile hiljemalt 11. märtsil 2019.

Nõukoda aitab Lutsu sõnul täpsemalt mõista ja siis parandada inimõiguste olukorda Eestis. "Nõukotta valitakse nõustajad hariduse, töökogemuse või isikliku elukogemuse alusel. Näiteks ootab õiguskantsler puuetega inimeste murede paremaks lahendamiseks appi inimesi, kes igapäevaselt kogevad takistusi ja oskavad öelda, mida tuleb teha paremini, lisaks arhitekte-linnaplaneerijaid, kes tegelevad igapäevaselt praktiliste ligipääsu küsimustega jne. Nõukoda võiks aidata seisukohta võtta ka nö uutes keerulistes inimõigustealastes küsimustes alates kaasaegsest jälitustegevusest personaalmeditsiini ja geeniandmete kasutamiseni," selgitas Luts.

Nõukoda koguneb üldkoosolekule korra aastas, valdkondlikke nõupidamisi korraldatakse vastavalt vajadusele sagedamini. Õiguskantsleri Kantselei hüvitab nõukoja töös osalemisega seotud transpordikulu, nõukoja liikme töö on vabatahtlik. Mahukamaid tasustatakse eraldi lepingute alusel.

Vastavalt rahvusvahelistele nõuetele peab riikliku inimõiguste asutus ning puuetega inimeste õiguste kaitse ja edendamise asutus olema sõltumatu, sellele peab olema tagatud piisav infrastruktuur ja rahastus oma ülesannete täitmiseks. Nende kahe ülesande lisamine õiguskantsleri senistele ülesannetele võimaldab terviklikumat ja tõhusamat inimõiguste kaitset ja oli Riigikogu hinnangul säästlikum kui eraldi asutuste loomine. Lisaülesannete täitmine nõuab esimesel tegevusaastal 300 000 EUR ja edaspidi 500 000 EUR aastas. Kulud sisaldavad 3 inimese töötasu, ekspertide tasusid, majandamiskulu, rahvusvaheliselt nõutavate uuringute, koostööürituste, seminaride ja koolituste korraldamist, samuti lähetusi.

Seadus õiguskantslerile lisaülesannete andmiseks võeti vastu möödunud aasta juunis ja jõustus tänavu jaanuaris. Eelnõu seletuskirja järgi tuleneb uute kohustuste vajadus ÜRO Peaassamblee raames 1993. aastal vastu võetud Pariisi printsiipidest, mis panevad liikmesriikidele kohustuse luua riiklik inimõiguste asutus lähtudes resolutsioonis sõnastatud tingimustest. Eestile heideti puuetega inimeste kaitse ja inimõiguste asutuse puudumist pikka aega ette. Seletuskirja järgi ei ole Eesti seni peamiselt administratiivsetel põhjustel algatusega kaasa tulnud.