Palm: riik võiks tee-ehitusega natuke piiri pidada ({{commentsTotal}})

Ehitustööd.
Ehitustööd. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riik võiks tee-ehitusega natuke piiri pidada ja investeerida pigem inimestesse, sest Põhjamaadele järele jõudmiseks peab lisandväärtust inimese kohta kasvatama, ütles Luminori peaanalüütik Tõnu Palm. Eesti ehitusettevõtjate liidu juhatusse kuuluv Gerd Müller leiab aga, et teid ja infrasturktuuri peaks palju kiiremini ja suuremas mahus ehitama.

Palm rääkis ERR-ile, et väljaspool Eestit hakkab majandus jahtuma, mis tähendab, et riigid peaksid investeerima enamiku rahast inimestesse, innovatsiooni ja lisandväärtusesse. Kui aga valimislubadusi vaadata, siis on näha, et põhiliselt lähevad investeeringud neljarealistesse teedesse, rajatistesse ja ehitistesse.

"See tähendab, et mitte ainult ei tehta seda eelarvevahenditest, vaid võetakse laenu tulevaste noorte arvelt ja ühtlasi rahastatakse seda riigiettevõtete börsileviimisega," sõnas ta.

Palmi sõnul saab majandukasvu viis aastat ülal hoida laenuraha arvel ja see ei ole probleem, kuid küsimus on selles, mis saab pärast seda viieaastast perioodi, kui rahvastik ja tööealine elanikkond väheneb ning kui siis ka väliskeskkonnas tuleb uus majanduspööre või -langus.

Analüütik märkis, et praegust olukorda ei saa võrrelda aastaga 2006, sest toona oli majandus rohkem tasakaalust väljas. Nüüd on aga küsimus valikutes: kas tahame pikaajalist majanduskasvu.

"Neljarealised teed on tore asi, aga on ka muid eesmärke. Eesmärk on, et lisandväärtus kasvaks. /.../ Kui vaatame viis kuni kümme aastat edasi, siis kasv on arenenud riikides tulnud innovatsioonist, teadmistest," sõnas Palm.

Ta lisas, et taristut on vaja, kuid see peab olema nutikas taristu: otselennuühendus Euroopa keskustega, kiire internetiühendus.

"Võib-olla natuke võiks piiri tõmmata teedeehitusega, jääda eelarvepiirangute raamesse, pigem investeerida inimesse. Väike raha tervishoidu juurde - lühendame ravijärjekordi, paneme raha hooldekodudesse, see tähendab, et inimestel on väärikam elu lõpukaar. Kui investeerime tervishoidu raha juurde, on inimeste tervis parem ehk see on pikaajaline panus majanduskasvu," selgitas Palm.

Tema hinnangul läheb meil praegu keskeltläbi hästi, aga võlgu kasvatades siseturule investeerides ei saa lahendada majanduse struktuurseid probleeme. Kui tahame Põhjamaadele järele jõuda, peaks lisandväärtus inimese kohta kasvama kolm korda.

Müller: ühendusteed peaks olema prioriteet

Eesti ehitusettevõtjate liidu ja Nordeconi juhatusse kuuluva Gerd Mülleri hinnangul peaks aga teid ja infrastruktuuri palju kiiremini ja suuremas mahus ehitama, sest see on kogu meie tuleviku aluseks.

"Kui täna võtab Eesti mõnest otsast teise sõitmine väga palju aega, võrreldes Kesk-Euroopa sama vahemaaga, siis see tegelikult tekitabki ääremaastumist ja eraldumist," lausus ta. "Ühendused peaks olema kindel prioriteet igal ajal."

Tuginedes statistikaameti andmetele, mille kohaselt on investeeringud kasvanud ja kasvasid ka neljandas kvartalis, ennustas Nordeconi juhatuse liige, et sellelgi aastal on jätkuvalt nõudlust ja ehitatakse päris palju.

"Aga jällegi, väga sageli räägitakse sellest, et ehituses on buum. Tegelikult ehituses iseenesest ei saa buumi olla - ehitatakse alati kellegi jaoks, nii et see ikkagi näitab majanduse üldist tugevust ja positiivset meelestatust tuleviku osas," lausus ta. "Samas ehituses, nii nagu väga paljudes teistes majandusvaldkondades, on kõige suurem probleem tööjõuküsimus."

Kui palgad aina tõusevad, siis ka see avaldab mõju: Mülleri sõnul on ehitamine praegu kallim kui aasta eest ja kindlasti kallim kui kaks või kolm aastat tagasi. Paljud projektid, mida alustatakse, lähevad kõigepealt uuesti ülevaatusele, sest enamikul juhtudel on ehituspakkumised märksa kõrgemad kui need, mida kliendid on oodanud. Ümberprojekteerides või mingeid funktsioone ümber tehes saab aga kokkuleppekoha leida.

"Üldiselt ma arvan, et ka 2019. aastal on ehitusturg suhteliselt aktiivne, aga ma ei julge arvata, et nii suurt kasvu on oodata," prognoosis ta. "Lühikeses perspektiivis ma ei näe olulisi muutusi, kui vaatan, mis ehitusturul toimub. /.../ Mingist kuldsest ajastusest küll ehituses rääkida ei saa - konkurents on jätkuvalt väga tugev ja see püsib sellisena."

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: