Läti peaminister: peame Eesti haridussüsteemist eeskuju võtma ({{commentsTotal}})

Läti peaminister Krišjanis Karinš.
Läti peaminister Krišjanis Karinš. Autor/allikas: EPA/Scanpix

Läti värske peaminister Krišjanis Karinš avaldas arvamust, et eelmise valitsuse poolt välja käidud haridusreformid pole vilja kandnud, ning leidis, et hariduse vallas peaks Läti võtma eeskuju Eestilt.

LTV hommikuses telesaates rääkinud valitsusjuht meenutas, et tema eelkäija Maris Kucinskise valitsus seadis õpetajate palgatõusu asjus mitmeid tingimusi, mille seas oli olulisel kohal haridusreform. Kuna need reformid pole aga realiseerunud, ei ole ka põhjust märkimisväärseks palgatõusuks, vahendas Läti ringhääling.

Karinš lisas, et kuigi hetkel on õpetajate palgatõusuks leitud 11,4 miljonit eurot, on märkimisväärseks palgatõusuks pikas perspektiivis vaja tõsiseid reforme. Peaminister heitis õpetajate ametiühingule ette ka ultimatiivset lähenemist ja kompromissidest hoidumist.

Peaminister ütles, et näiteks Eestis on riigieelarvest haridusele eraldatud umbes sama suur protsent raha, kuid õpetaja palk Eestis on samas kaks korda kõrgem. Karinši sõnul tulenevat see sellest, et Eestis on haridussüsteem efektiivsemalt organiseeritud, ning selle poole tuleks tema hinnangul liikuda ka Lätis.

Karinš lisas, et sarnast protsessi on vaja ka haldusreformi puhul ning et tema valitsuses teevad seetõttu haridusminister ja kohalike omavalitsuste eest vastutav minister tihedat koostööd.

Eelmise valitsuse poolt paika pandud kava, mis võtab arvesse majanduskasvu, koolivõrgu reformimist ja haridusprotsessi parandamist, nägi ette, et käesoleva aasta 1. septembrist tõuseb õpetaja kuupalga alamäär 710 eurolt 750 euroni. Uus valitsus on samas nentinud, et 2019. aastal suuremat õpetajate palgatõusu ei tule. See on toonud kaasa ametiühingute terava kriitika ning seetõttu toimub ka kolmapäeval seimi juures pikett.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: