Eelarve puudujäägiks prognoositakse 1,1 triljonit dollarit, mis oleks aastakümne kõrgeim. Eelarve tugineb tugeval majanduskasvul, mida peaks muuhulgas tooma maksukärped, mille Trump tahab teha alaliseks.

Osa majandusteadlasi leiavad aga, et maksureformi mõju on raugemas ja majanduskasv tulevatel aastatel aeglustub.

Presidendi tehtud eelarveid nähakse üldiste kavadena, mis võetakse harva sellisel kujul vastu. Trumpi ettepanek 1. oktoobril algavaks eelarveaastaks avab tee ka ägedaks vaidluseks kongressiga eelarve prioriteetide osas, mille seas on 8,6 miljardit dollarit USA-Mehhiko piirimüüri rajamiseks.

Trumpi ettepanek kannab nime "Eelarve parema Ameerika jaoks: Hoitud lubadused. Maksumaksjad ennekõike" ja see on "eelarvelise vastutustundlikkuse kehastus" ütles haldus- ja eelarvebüroo direktori kohusetäitja Russ Vought.

Hoolimata suurest defitsiidist on valitsuse prioriteet Washingtoni kulutuste vähendamine ja näitamine, et suudetakse taastada eelarveline mõistlikkus, lausus Vought.

Märkimisväärseim osa ettepanekust on 8,6 miljardi dollari eraldamine piirimüüri rajamiseks, mis viitab, et Trump on pärast USA ajaloo pikimat valitsuse tööseisakut taas valmis kongressiga vastamisi minema.

Üks valitsusametnik ütles, et Trumpi eelarve näeb ette kaitsekulutuste suurendamist 750 miljardi dollarini ja eraldi väeliigina kosmoseväe loomist. Samal ajal langetakse 5 protsendi võrra muid kulutusi, sealhulgas kulutamist majandusliku turvavõrgu programmidele kodanike jaoks.

Kümne aastaga tahetakse kulutusi vähendada 2,7 triljoni dollari võrra. Kärpe osaks on töötamise nõue nende jaoks, kes saavad valitsuselt toidukuponge ja muud abi.

Eelarve tahetakse jätta ka piirmääradesse, mida mõlemad parteid on viimastel aastatel regulaarselt ületanud. Selle tegemiseks eraldatakse umbes 165 miljardi dollari jagu kaitsekulutustest ülemere tagavarafondi. Kriitikute sõnul on tegu pelgalt raamatupidamistrikiga.

Esindajatekoja eelarvekomitee demokraadist esimees John Yarmuth nimetas oluliste riigiteenuste kärpimist ohtlikuks. Ta tõi välja, et kui Trump tõstis jõukatele ja ettevõtetele mõeldud maksukärpega eelarve puudujääki pea 2 miljardi võrra, "tundub selle eelarvega, et ta palub selle eest maksta Ameerika rahval".

Kuigi kulutusi teatud valdkondades, nende seas keskkonnakaitse omi, vähendatakse, näeb plaan ette kulutuste suurendamisest teistes valdkondades, mis on presidendi prioriteetidega kooskõlas, ütles üks ametnik.

Valitsus investeerib enam kui 80 miljardit dollarit veteranide jaoks mõeldud teenustesse, mida on pea 10 protsenti enam kui praegu. Teenuste seas on rehabilitatsioon, abi töökoha otsimisel ja suitsiidiennetus.

Samuti suurendatakse kulutusi opiaadiepideemiaga võitlemiseks, eraldades raha ennetusele, ravile ja uuringutele, teatas valitsus. Samal ajal kantakse osa föderaalsete õppelaenude kulu kolledžitele ja ülikoolidele.

Kava näeb ette ka miljardi dollari eraldamist lastehoolekande fondile, millega tahetakse suurendada ligipääsu hoolekandele, lausus üks Valge Maja ametnik.

USA riigivõlg on kasvanud rekordkõrgele

USA riigivõlg on tõusnud esimest korda üle 22 triljoni dollari, teatas rahandusministeerium veebruaris.

Statistika kohaselt on USA riigivõlg 22,01 triljoni dollarit. Kui president Donald Trump 2017. aastal ametisse astus, oli riigivõlg 19,95 triljonit dollarit.

Riigi võlakoormuse kasv on kiirenenud alates 2017. aasta detsembrist, mil Trumpi 1,5 triljoni dollari suurune maksukärbe heaks kiideti. Samuti on kasvatanud võlakoormust kongressi otsus eelmisel aastal, mille kohaselt tõsteti kulutusi siseriiklikele ja sõjaväelistele programmidele.

Riigivõlg on aastaste eelarvepuudujääkide kogusumma. Kongressi eelarveameti prognoosi kohaselt kasvab eelarvedefitsiit igal aastal ligi triljoni dollari võrra kuni aastani 2029. Suurem osa defitsiidist tuleneb sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu kulude kasvust.

Trumpi administratsioon on öelnud, et maksukärped tasuvad end lõpuks ära, kuna kiirendavad majanduskasvu. Paljud majandusteadlased vaidlevad sellele aga vastu.

Enne presidendiks saamist süüdistas Trump oma eelkäijat Barack Obamat riigivõla kasvatamises. Trump on öelnud, et Obama viis riigi põhimõtteliselt pankrotti, vahendas The Washington Post. Pärast esimest vabariiklaste debatti viitas Trump riigi võlakoormusele ning ütles, et USA vajab selle korda saamiseks kedagi temasarnast. Kampaania jooksul kritiseeris Trump korduvalt, et Obama lasi riigi võlakoormusel jõuda 20 triljoni dollarini. Tegelikult ületas riigivõlg 20 triljoni dollari piiri Trumpi enda valitsuse ajal.

Kui võrrelda Trumpi ja Obama kaht esimest presidendiaastat, siis on võlakoormus kasvanud Trumpi ajal aeglasemalt. Obama esimese kahe aasta jooksul kasvas võlakoormus 10,6 triljonilt 14,1 triljonini, Trumpi ajal 19,9 triljonilt 22 triljonini.