Ettevalmistustööd, mille jaoks saadakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 7,5 miljonit eurot, algavad tänavu ja kestavad aastani 2023.

Ladustamist vajavad peamiselt Paldiski vaheladustuspaigas asuvad jäätmed, samuti allveelaevade reaktorisektsioonide lammutamisel ning tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõuniku Reelika Runnel ütles ERR-ile, et viis aastat kestvate uuringutega otsitakse lõppladustusjaamale asukohta. "Hinnatakse muuhulgas võimaliku asukoha tektoonilist ja hüdrogeoloogilist omapära, klimaatilisi tingimusi ja liikide elupaiku. Teostatakse ka piirkonna sotsiaalse olukorra, teede ja taristu uuring," selgitas ta.

Siiani tehtud uuringutega on kõige tõenäolisema asukohana pakutud Pakri poolsaarel asuvat endise mereväe väljaõppekeskuse ala. Kuigi on kaalutud ka teisi asukohti, peab Runnel Pakri poolsaart kõige sobivamaks. "Eksperdid nentisid, et jäätmete käitlemist ja transportimist saaks oluliselt lihtsustada juhul, kui jäätmete lõppladustuspaigaks valitakse endise mereväe väljaõppekeskuse ala või selle lähiümbrus," ütles ta.

Lõplik asukohavalik selgub keskkonna ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise käigus.

Metall tehakse puhtaks

Lisaks tulevasele asupaigale uuritakse, kuidas oleks kõige ohutum lammutada Paldiskis allveelaevade reaktorisektsioonid. Samuti töödeldakse ümber radioaktiivselt saastunud metallijäätmed, et vähendada lõppladustamisele minevate jäätmete hulka. Praegu on taolisi metallijäätmeid 170 tonni.

Runnel ütles, et suur osa praegu vahehoidlas hoitavast saastunud metallist on kokku kogutud vanametalli käitlemisega tegelevatelt ettevõtetelt. Osa saastunud metallist pärineb ka Paldiski objekti lammutustöödelt.

"Valdavalt on tegemist looduslike radionukliididega ehk NORM-idega saastunud vanade vee- ja kanalisatsioonitorudega, mille sisepinnale on koos katlakiviga sadenenud ka vees leiduvad radionukliidid. Tehislike nukliididega saastunud metallijäätmed on Eestisse sattunud vanametalli transiidi käigus," selgitas Runnel.

Tähtaeg on kriitiline

Praeguse graafiku järgi toimub lõppladustuspaiga projekteerimine aastatel 2027–2037 ja rajamine 2037–2040. Runneli sõnul ollakse ajagraafikust maas, kuid projekteerimisega loodetakse siiski 2027. aastal. Planeeritud valmimisaasta – 2040 – on kriitiline.

"Ehitustööd peavad algama hiljemalt 2037. aastal ning lõppladustuspaik peab alustama tööd 2040. aastal, mil lõppeb reaktorisektsioonide hinnanguline ohutu hoiustamise aeg. Tööde edasilükkamisel on oht, et Paldiski endise tuumaobjekti tehniline olukord ei taga enam reaktorisektsioonide kiirgusohutust," selgitas Runnel.

Kui tähtajast üle minnakse, oleks tuumaobjekti ohutuse tagamiseks vaja veel 50 miljonit eurot. "Seetõttu on oluline, et uuringutega alustataks kohe, et lõppladustuspaik valmiks tähtajaks," märkis Runnel.

1995. aastal andis Vene Föderatsioon Paldiski Nõukogude Liidu tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti üle Eesti Vabariigile. Kokkuleppe sõlmimise aluseks oli, et Vene Föderatsioon eemaldab objektilt kasutatud tuumkütuse ning viib selle Eestist välja. Eesti riigi kohustuseks jäi kogu objekt koos seal asuva radioaktiivse- ja mitteradioaktiivse saastega, sealhulgas allveelaevade reaktorisektsioonidega, ohutuks muuta. Praegu asub samas kohas radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, kus hoiustatakse kõiki Eestis tekkinud radioaktiivseid jäätmeid.