Esimesed migrantide smugeldajad on Eestis vangi mõistetud
Eesti valmistub lähinädalatel rändesurve hüppeliseks kasvuks ja plaanib ebaseaduslike sisserändajate riiki toojaid karmimalt karistada. Bulgaaria kodanikust smugeldajale mõistis kohus reedel karistuseks aasta ja kümne kuu pikkuse vanglakaristuse. Mitme teise migrantide vedaja suhtes kriminaalmenetlus jätkub.
Kolm päeva tagasi pidas politsei kinni Bulgaaria kodaniku, kelle viiekohalisest sõiduautost leiti seitse ebaseaduslikult Eestisse toodud Bangladeshi migranti. Reedel mõistis kohus bulgaarlase süüdi.
"Pärnu maakohus kiirmenetluse sätete järgi peetud kohtuistungil mõistis Bulgaaria kodanikule karistuseks üks aasta ja kümme kuud vangistust, millest kohe tuleb ära kanda kolm kuud, misjärel see Bulgaaria kodanik saadetakse riigist välja ja talle rakendub sissesõidukeeld," lausus lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Toomas Koitmäe.
Alates juulikuust on politsei tuvastanud üle 300 Eestis ebaseaduslikult viibiva sisserändaja. Smugeldajad veavad neid tihti ka auto pakiruumis või kaubikusse peidetult. Kui migrandid viiakse kinnipidamiskeskusesse ja saadetakse võimalusel riigist välja, siis nende vedajad viiakse kohtu ette.
"Käimas on meil ligi 50 kriminaalmenetlust. Tänaseks oleme tuvastanud 11 vedajat ja organiseerijat. Tõepoolest, esimesed neist on ka tänaseks kriminaalkaristuse saanud ja on vangi mõistetud," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar.
Smugeldajad on sageli välisriikide kodanikud, kuid nende seas on ka eestlasi, keda on kinni peetud näiteks Lätis. Justiitsministeeriumi hinnangul pole niisuguse organiseeritud kuritegevuse puhul kehtivad karistused enam piisavad ja nad taotlevad nende karmistamist.
"Kui siiamaani või praegu kehtiv süsteem lubab sellise tegevuse eest karistada kuni kolmeaastase vangistusega, siis eelnõu näeb ette, et selle eest võib määrata kuni viis aastat," lausus justiitsministeeriumi asekantsler Mari-Liis Sööt.
PPA hinnangul võib rändesurve Eestile järgnevate nädalate jooksul oluliselt kasvada. Ebaseaduslikud piiriületajad Valgevenes soovivad iga hinna eest enne miinuskraadide saabumist külma eest ära saada, teadmata, et läbi Läti Eestisse jõudes külm jätkub. Tallinna kinnipidamiskeskus, kuhu neid siin paigutatakse, töötab aga juba praegu oma maksimumi lähedal.
"Hommikuse seisuga oli seal veidi üle 240 inimese. Ja järgemööda anname inimesi ka Lätti tagasi. Tänaseks oleme Lätti andnud 105 inimest," ütles Kommusaar.
Eesti suudaks üle anda ka rohkem inimesi, kuid migrandikriis Läti ja Valgevene piiril jätkub, mistõttu Läti võimekus vastu võtta kannatab.
Toimetaja: Marko Tooming












