Ilves: me ei tohi muutuda järjekordseks ebaõnnestunud Ida-Euroopa riigiks

Toomas Hendrik Ilves.
Toomas Hendrik Ilves. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul teeb talle sügavat muret nõudmised ja retoorika, mis annavad tooni praeguses Eesti poliitikas.

"Olles seda kõike läbi teinud ja oma erinevates ametites selle nimel võidelnud, et meid võetaks väärilise liikmena kultuurrahvaste peres, tsiteerides Iseseisvusmanifesti, olen mures, et me ei libastuks. Et me jääksime selleks erandiks, riigiks, mida ei saa pidada järjekordseks ebaõnnestunud "Ida-Euroopa" riigiks, kus neid samu liberaalse demokraatia põhimõtteid eiratakse," kirjutas Ilves kolmapäeva hommikul sotsiaalmeedia postituses.

Ilvese sõnul teeb talle sügavat muret nõudmised ja retoorika, mida ta on kuulnud, lugenud ja kogenud praeguses Eesti poliitikas.

"Sallimatus, viha, mõnitamine, ähvardused, muust rahvusest Eesti kodanike nimetamine Kremli loodud vähkkasvajaks, teise nahavärviga inimeste kirjeldamine "õõnespuidust peadega", kellele tuleb "näidata ust", teistsuguse seksuaalsättumusega inimeste nimetamine "invaliidideks", kellelt tuleb valimisõigus ära võtta. Et kohtunike pead veereksid, et avalik-õigusliku ringhäälingu ajakirjanikke "võetaks maha", ähvardus, et kui koalitsiooniläbirääkimised ebaõnnestuvad, siis korraldatakse rahutusi, millega "võrreldes on Marrakechi miiting pühapäevane jalutuskäik". Ma ei hakka mainima üksikindiviidide ähvardamisi, mõnitamisi, peksmisi nii välimuse kui ka poliitiliste vaadete pärast. Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et kõik see on Eestis võimalik," kirjutas Ilves.

Ilvese postitus oli jätkuks ta teisipäevasele avaldusele, kus ta märkis, et Eesti on tänu 28 aasta vältel tehtud valikutele olnud ootamatult edukas, edestades isegi neid riike, kes alustasid varem ja parematelt stardipositsioonidelt – nagu Poola, Ungari ja Tšehhi.

"Ma mäletan väga hästi noid aastaid saadikuna USA-s, kui teised Ida-Euroopa riigid vaatasid meile ülevalt alla ja patroneerisid Eesti pürgimisi Euroopa Liitu ja NATO-sse. Mäletan ka, kuidas seda tegid USA võimud ja hiljem, välisministriameti algaastail, ka Euroopa Liidu kolleegid. Me olime sovjeedid, teisejärgulised ekskommunistid, isegi mitte esimese ešeloni ida-eurooplased."

Ilvese sõnul ei mäleta suur osa meie rahvast seda enam või pole sellise suhtumisega kokku puutunudki.

"Need, kes olid iseseisvuse taastamise ajal ülikoolis, on juba 50-nesed. Suursündmus – viisavaba reisimine Soome ja Rootsi on 21 aastat vana. OSCE missioon, mis valvsalt jälgis meie sobivust ja viis läbi demokraatlikku kõlbluskontrolli, lahkus Tallinnast pea 20 aastat tagasi."

Ilvese sõnul rünnatakse viimasel ajal liberaalset demokraatiat andmata aru, mida see tegelikult tähendab - vabasid ja õiglasi valimisi, õigusriiki ning põhiseaduslikult tagatud inim- ja kodanikuõigusi ja poliitilisi vabadusi.

"Siia lisandub ka võimude lahusus, läbipaistev valitsemine ja avatud ühiskond. Need alustalad on meie põhiseaduses selgelt fikseeritud. Veelgi olulisemalt, kuna teame oma ajaloost väga hästi, et õilsalt kõlaval põhiseadusel võib olla minimaalne seos tegelikkusega, siis Eestis on need põhimõtted juba 28 aastat erakordselt hästi toiminud, eriti võrreldes saatusekaaslastega, kes, nagu meie, kannatasid autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide all."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: