Pedofiilid on kasutanud kattevarjuna abiorganisatsioone ({{commentsTotal}})

Foto: "Pealtnägija"

Mitme hiljuti avalikuks tulnud juhtumi puhul peitis pedofiil end humanitaarabiorganisatsiooni ridades. Staažikas humanitaartöötaja Lori Handrahan soovitab seetõttu kaaluda võimalust abiorganisatsioonide töötajate internetikasutust pisteliselt kontrollida.

Ülemöödunud nädalal vapustas avalikkust eriti jõhkra ja soliidsetest inimestest koosneva pedofiilide võrgustiku paljastamine Soomes. Hunte lambanahas leidub mujalgi: mitu juhtumit viitavad, et seksuaalkurjategijad võivad end üsna lihtsalt peita humanitaarabi organisatsiooni taha. See on mitut pidi kurikaval: esiteks, kes oskab kahtlustada heategijat? Teiseks, just arengumaades on ohvrid eriti kaitsetud ja kolmandaks pahatihti ka politsei nõrgem või õiguskaitse korrumpeerunud, vahendas "Pealtnägija".

Peter Dalglishi tunti aastaid kui pühendunud humanitaaraktivisti, kes abistas lapsi nälja- ja konfliktipiirkondades Aafrikas, Afganistanis ja Aasias. Ta tegi koostööd juhtivate abiorganisatsioonidega nagu ÜRO Maailma Toiduprogramm ja UNICEF, lisaks rajas ka oma heategevusorganisatsiooni Street Kids International.

Kuulus kanadalane lävis oma maa peaministri ja teiste VIP-idega, võitis prestiižseid auhindu ning kirjutas tööst lastega kõikjal maailmas isegi raamatu. Kuid 2018. aasta aprillis tegi politsei Nepali pealinnast kahe tunni tee kaugusel asuvas Nagrakoti piirkonnas Dalglishi majja reidi, leidis ta sealt koos kahe poisikesega ning viis välismaalase pedofiiliakahtlusega türmi.

"Kulutasime palju aega, et Peter Dalglish vastutusele võtta. Usume kindlalt, et ta tunnistatakse süüdi, sest on sooritanud kuriteo," rääkis Nepali politsei asejuht Kabit Katawal.

Võimude väitel oli pisikeses Himaalaja riigis kodunenud lugupeetud lastekaitsja tegelikult lastepilastaja, kes peibutas ohvreid toidu ja rahaga, lubas välismaareise ning töökohti viietärnihotellides, enne kui neid seksuaalselt ära kasutas. Mis aga eriti tähelepanuvääne – see pole esimene kord, kui abistaja nahas tegutses väidetav seksuaalkurjategija.

Lori Handrahan on humanitaartöö veteran, kes eraldi sääraseid juhtumeid uurinud.

"Usun, et Nepal, nagu iga teine riik, kus on palju vaesuses lapsi, on sihtmärk, sest pedofiilid otsivadki lapsi, keda oleks lihtne ära kasutada. Keegi ei peaks šokeeritud olema, nii pedofiilid lastele ligi pääsevadki. Sa ei saa ju lastele ligi, kui oled jube ja vastik inimene! Sa pääsed ligi, kui oled haavatava lapse kõrval võimupositsioonil. Liitudki heategevusorganisatsioonidega, lähed poiste või tüdrukute klubidesse," kirjeldas Handrahan.

Nepali politsei asejuht märkis, et Nepalis käib palju välismaalasi ja nad armastavad Nepali.

"Me austame väga nende pühendumist, toetust. Aga mõni tahab sotsiaaltöö taha varjata enda võimupositsiooni. Nad kasutavad vääralt oma võimu ja kuritarvitavad meie lapsi," tõdes Katawal.

Humanitaartöötaja Lori Handrahan ütles, et lapsepilastajad on enamasti sotsiopaadid, kes on alguses väga võluvad.

""Nii tore mees! Armastab lapsi..." Kurjategijad ja ohvrid on väga ebavõrdses olukorras," tõdes ta.

Prominentne heategija viibib praegu eeluurimisvangistuses Kathmandu lähedal. Vanglas filmida ei tohi, aga heli salvestada küll. Ehkki esialgu ilmus uudiseid, nagu oleks 61-aastane kanadalane süü omaks võtnud, siis nüüd ta eitab intervjuus kõike.

"Peate teadma, et ma pole eales ühtki last puutunud. Kui läheksite minu maja kõrvale külasse, ütleks nad, et ma pole kunagi ühtki last oma majja kutsunud. Mitte ühtki," väitis Dalglish. "Mõlemad poisid... Nende isa... Ühe isa, teise onu...
Ta elab minu krundil. Viibib mu majas sagedamini kui mina. Ta on tõsine alkohoolik, aga hoian teda tööl. Minu vastu pole mingeid DNA-tõendeid. Pole meditsiinilisi tõendeid ega fotosid."

Dalglishi meelest põhinevad süüdistused kadedusel, kuulujuttudel ja võimumängudel. Politsei väitel leiti mehe arvutist süütõenditena ka fotosid, ent üksikasju keeldutakse avaldamast. Kui ta mõistetakse süüdi 12- ja 14-aastase poisi vägistamise eest, ähvardab teda 15 aastat türmi.

"Ma võidan endale vabaduse tagasi. Ma armastan seda riiki. Jätkan võitlemist laste kaitsmise nimel. Nii tüdrukute kui ka poiste. Ma pole pedofiil. Ma pole ühtki last pilastanud ega ebasündsalt puudutanudki," ütles Dalglish.

Nagu tihti selliste lugudega, olid kahtlused õhus juba varem. 2011. aastal läksid Dalglishi teed segastel asjaoludel lahku Kathmandus asuva kooliga, kus ta õpetas. Ehkki politsei seda otse ei kinnita, sai tõenäoliselt viimaseks piisaks signaal maailma kolledžite ühenduselt UWC, mille üritustel Dalglish regulaarselt esines, rääkides oma koostööst ÜRO ja tänavalastega.

Viis kuud enne vahistamist viis UWC läbi juurdluse, uurides kuulujutte Dalglishi võimalikust ekspluateerivast käitumisest. Selle järel arvati Dalglish välja UWC Tai piirkonna usaldusisikute nimistust ja tehti avaldus, kus öeldi: "Me arvasime, et härra Dalglish on osa võitlusest puudust kannatavate laste haridusvõimaluste eest maailmas. Šokeeriv on tõdeda, et laste rasket olukorda võidi ära kasutada nende seksuaalseks ekspluateerimiseks."

Peter Dalglish võib olla kõige tuntum tegelane, keda Nepalis laste ärakasutamises süüdistatud, aga mitte ainus. Viimase aasta jooksul on saanud sarnase süüdistuse neli välismaalast, nende seas Hollandi lastepsühholoog Piet Hein van Terwisga, kes väisas viimase nelja aastaga Nepali koguni kümme korda.

Nepali politsei asejuhi sõnul jälgisid nad teda umbes 15 päeva ööpäev ringi.  

"Tegime kindlaks hotelli, kus poiss käis. Oli seal hommikul poole üheksast kuni kella üheteistkümneni õhtul," sõnas Katawal.

 Lori Handrahani sõnul teeb Nepali politsei väga vanamoodsat uurijatööd. "See on puhas jälgimine. Välismaalaste tabamine on käinud pigem juhuslikult," tõdes humanitaartöötaja.  

Pärast kahenädalast jälgimist vahistas politsei Terwisga tema hotellitoas koos ohvriga. Aasta lõpus mõisteti hollandlane süüdi ja sai karistuseks seitse aastat vangistust. Ohvri pere nõustus intervjuuga anonüümselt, mis on olukorda arvestades mõistetav. Nende sõnul muutus hollandlane omamoodi pereliikmeks.

"Ta kutsus mind väimeheks ja minu abikaasat tütreks. Minu kaht poega kutsus ta oma lastelasteks. Olime väga vaesed. Arvasin, et sellepärast ta meid aitabki. Kahtlustasin algusest peale, et selle mehe juures kõik ei klapi. Et peab olema mingi peidetud isiklik huvi," rääkis ohvri isa.

Helde välismaalane võitis siiski poisi isa kingituste ja rahaga enda poole. Seda suurem on nüüd šokk ja kahetsus.

Asjatundjad kardavad, et need juhtumid on ainult jäämäe veepealne osa. Künnis lugude ilmsiks tulekul on kõrge, alustades sellest, et kaevata on piinlik, kuni selleni, et välismaa kahtlusalused püüavad ohvritel suu rahaga kinni toppida. Näiteks pakkus ka Terwisga pärast vahistamist ohvri perele raha, et nad ütlustest loobuks.

"Pered ei taha seda teemat üldse jutuks võtta, see on ju ka häbiasi," nentis inimõiguste aktivist Pinky Singh Rana. "Lisaks, see juhtus poisiga, niisiis seda teemat ei taha puudutada isegi kogukond. Isegi kohtusse minnes jääb kahtlus, et neile ei pruugi seal õigus jääda. Teine probleem on, et alati leidub inimesi kurjategija poolel, kes püüavad neid mõjutada süüdistusest loobuma, kasutades erinevaid vahendeid, pakkudes ka raha."

Ta lisas, et lisaks seksuaalsele kuritarvitamisele käib ekspluateerimine võimupositsioonilt - kasutatakse võimu ja raha, et takistada süüdistuste esitamist või isegi juhtunust rääkimist.

"Paljud välismaalased on noori poisse ära kasutanud näiteks populaarsetes turismipiirkondades. Hiljuti leidsime, et nad pole ainult Kathmandus ja mujal turismikohtades, vaid liiguvad pikkamööda ka kaugematesse piirkondadesse," ütles Pinky Singh Rana.

Aasia kultuuris pannakse suurt rõhku külalislahkusele, aga asjatundjate sõnul peavad haavatavad kogukonnad aru saama, et igaüks ei pruugi siiski nende juurde tulla heade kavatsustega. Seda enam, et üldjuhul ei tee abiorganisatsioonid oma ridades mingit erilist taustakontrolli. Lori Handrahan pakubki välja radikaalse retsepti: abistaja peaks nõustuma oma internetitegevuse jälgimisega.

"Enamik pedofiile salvestab end videosse. Sellest on saanud omamoodi valuuta, kasvav väärtus. Seega harva vägistavad nad lapsi, ilma et teeks sellest videoid või fotosid, mida seejärel otsekohe levitada. Minu jaoks oleks märk sellest, et asusime probleemi likvideerima, kui kõik humanitaartöötajad on jälgimise all. Sa annad kirjaliku nõusoleku. Nagu mõne töökoha puhul on lubatud pistelised narkotestid. Annad kirjaliku nõusoleku, et kõik elektroonilised seadmed, ka isiklikud, võidakse pisteliselt kontrolli võtta. Nii saaks tegevust jälgida," kirjeldas Handrahan enda hinnangul tõhusat lahendust.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: