Lähiaastail kasvab Tallinna õpilaste arv mitme tuhande võrra. Linn on hädas nende kõigi äramahutamisega koolidesse. Kesklinn on üks kiiremini kasvava elanikkonnaga piirkondi, kus vajadus õppekohtade järele on üha teravamaks muutumas. Seetõttu otsib Tallinna haridusamet võimalusi laste paigutamiseks olemasolevatesse koolidesse.

"Elukohajärgse vastuvõtuga koolidesse määrab seaduse kohaselt õpilasi haridusamet, võttes arvesse nii vajadust kui ka võimalust. Selles osas ei ole haridusametil vaja teha koolidele ettepanekuid n-ö lisaklasside avamiseks, vaid koolidel tuleb õppetööd korraldada nii, et kõikidel "määratud" lastel, kelle vanemad on õppekoha vastu võtnud, oleks võimalik asuda õppima selles koolis," kommenteeris Tallinna haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Leini Jürisaar.

See tähendab, et linn määrab piirkondlikesse koolidesse rohkem õpilasi, kui koolidel kohti on ja koolide mure on need kohad oma ruumides ka tekitada.

Probleeme on aga koolikorraldusega nii juhul, kui klasse komplekteeritakse konkursi alusel kui ka sissekirjutuse järgi.

Mitmes varem üksnes konkursiga komplekteeritud koolis on järk-järgult mindud üle kas üksnes või osaliselt piirkonnakooliks. Näiteks Tallinna 21. Koolis on inglise keele süvaõppe paralleel komplekteeritud ülelinnalise konkursiga, muusika- ja ettevõtlus-robootikaklassidesse saavad aga piirkonda sisse kirjutatud lapsed.

Gustav Adolfi Gümnaasium loobus aga paar aastat tagasi esimesse klassi sisseastumiskatsetest täielikult - vastu võetakse kõik, kes on piirkonda sisse kirjutatud. Selleks sai kool uue õppehoone, kus avas suure tungi tõttu palju paralleelklasse. Teistel kesklinna koolidel aga lisaõppehooneid kusagilt võtta ei ole.

See on aga tekitanud uued probleemid - lapsevanemad, kes soovivad, et nende lapsed saaksid õppekoha just meelepärasesse kooli, teevad fiktiivseid sissekirjutusi ehk tegelikkuses ei ela paljud lapsed sugugi seal, kuhu nad formaalselt sisse on kirjutatud.

"Planeerimisprotseduurid peavad teistsugused olema. Kõige rohkem tuleb ära lahendada, miks see on nii – vanematel puudub osade koolide suhtes piisav usaldus, nad tahavad lapse panna sinna, kus on nende jaoks parem-loogilisem-vastuvõetavam," ütleb Tallinna Inglise Kolledži (TIK) direktor Toomas Kruusimägi.

Kuus kesklinna kooli on jätkuvalt üksnes ülelinnalise vastuvõtuga ehk neisse pääseb õppima konkursi alusel: Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Reaalkool, Tallinna Prantsuse Lütseum, Vanalinna Hariduskolleegium, Juudi Kool ja Tallinna Tõnismäe Reaalkool (viimased kaks venekeelse õppekeelega).

Et neisse koolidesse ei saa haridusamet õpilasi ise määrata, on nad teinud mõnele nn konkursikoolile ettepaneku avada lisaklass, kuhu pääseksid õppima piirkonna lapsed ilma konkursita. See tähendab, et ka neis koolides algaks järk-järguline üleminek piirkonnakooliks.

Ettepanekut põhjendas Tallinna haridusamet ERR-ile üllatuslikult väitega, et kesklinnas on konkursiga komplekteeritavaid koole, milles on alatäituvus. Haridusamet leiab, et koolid, kes võtavad konkursi korras vastu kaks klassikomplekti, võiksid tegelikult rohkem lapsi vastu võtta.

"Aastatega on tekkinud olukord, kus elukohajärgsed koolid on mõnes piirkonnas väga täis, kuid mõned nn konkursiga komplekteeritavad koolid on täitunud kuni 75 protsenti. Neile vähem täitunud koolidele on haridusamet tõepoolest teinud ettepaneku, et nad suurendaksid klassikomplektide arvu," ütles Jürisaar. "Tallinna Kesklinna linnosas on koole, kus õpilaste arv on väiksem kui koolimaja arvestuslike koolikohtade arv. Haridusamet on alustanud koostööd nende koolidega, et viia vastavusse koolikohtade ja õpilaste arvud."

Milliseid koole haridusamet silmas peab, tuli ilmsiks alles korduva küsimise peale.

"Praegune "lisaklasside küsimus" puudutab ainult ülelinnalise vastuvõtuga koole, eelkõige on silmas peetud Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Tallinna Inglise Kolledžit," vastas Jürisaar.

Ruumid pilgeni täis

Kesklinna koolide direktorid eitavad sellist olukorda. Igal kevadel on neisse suur tung: konkursil osalevad nii esimesse klassi kui ka gümnaasiumiastmesse astuvad õpilased, paljud jäävad ukse taha. Võimalusi täiendavaks vastuvõtuks koolid ei näe, muidu ei peaks ka nii paljudele tahtjatele ära ütlema.

"Me võiksime avada kaheksa esimest klassi, kui meil ruumi oleks," viitab Tallinna Inglise Kolledži (TIK) direktor Toomas Kruusimägi ruumipuudusele, lisades, et surve lisaklasside avamiseks on kogu aeg olnud. Ta ei oska nimetada ühtki konkursikooli, kus ruumi üle oleks, kõigil on klassid komplekteeritud, kaasaarvatud neil.

TIK-ile tegi haridusamet ettepaneku lisaklass avada juba viis aastat tagasi. Kui varasemalt tegutses koolis kaks eestikeelset paralleelklassi, siis inglise keelt emakeelena õppivate laste jaoks avatud IB-klass oleks jätnud alles vaid ühe eestikeelse klassi. Linn aga nõudis, et eestikeelseid klasse oleks kindlasti kahe paralleeli jagu. Nõnda ongi alates 2014/15. õppeaastast TIK-is tegutsenud kolm paralleelklassi. Nüüdsest peaks haridusameti nägemuses avatama seal veel üks paralleelklass.

Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar ütleb, et nende ajalooline hoone on pilgeni lapsi täis. Ehkki neil on kuuenda klassini kaks paralleelklassi, poleks neil lisalapsi kusagile panna. Ent ta möönab, et kuivõrd linn on sellega kursis, pole neilt seda ka nõutud.

"Meie ruumiprogramm on nii tihe, et esimesed vabad ruumid tekivad kella 15-st," ütleb Saar. "Meil on väga eripärane maja ja eripärased tingimused. Tuhat inimest peab siia ära mahtuma, meil on neli ruutmeetrit õpilase kohta kogu majas. Me ei saaks mitte kudagi veel üht paralleeli avada."

Reaalkoolis on klassikomplektid väga suured: algklassides on klassis kuni 28 last, põhikoolis 32 ja gümnaasiumiastmes suisa 36-38 õppurit klassis. Algklasside majas käib õpe n-ö pooleteises vahetuses ehk osa klasse alustab õppetööd varahommikul, osa kell 11.

Tallinna Prantsuse Lütseumi (TPL) direktor Peter Pedak kinnitab, et nende koolilt on linn tõepoolest palunud lisaklassi avamist, kuid sellest, et tegemist oleks piirkondliku, ilma konkursita klassiga, pole juttu olnud. Samuti pole jutt käinud järgmisest õppeaastast.

Ometi ei tegutse ka TPL alavõimsusega, kõik klassid on komplekteeritud. "Kõik klassid on ületäituvusega. Seaduse järgi on ette nähtud 24 õpilast klassis, aga meil on kõigis rohkem," kinnitab Pedak.

TPL-is on kaks paralleelklassi, ent direktor ei näe võimalust täiendavate klasside komplekteerimiseks. Üheks põhjuseks on ruumikitsikus, ent see pole ainus põhjus.

"Suur kool ei ole sama hea kui väike kool," ütleb Pedak. "Uut kooli oleks vaja," sõnastab ta lahenduse pealinna kooliprobleemile.

Õhtused vahetused ja õuesõpe

Linn aga uut kooli ehitama hakata ei taha - esialgu paisuv õpilaskond hakkab kümmekonna aasta pärast taas vähenema, siis tuleb hakata välja mõtlema, mida tühjaks jäävate koolimajadega pihta hakata.

Haridusamet näeb lahendust paindlikumas ruumikasutuses.

"Kooli õppetöö korraldus on koolijuhi pädevuses. Näiteks saab suurendada koolikorralduse paindlikkust: hilisem koolipäeva algus, libiseva graafiku rakendamine, õpilaste arvu suurendamine klassikomplektides jms. Samuti on võimalik rakendada tänapäevase õpikäsituse põhimõtteid, mille kohaselt pole klass ainuke koht, kus õppetööd korraldada. Uuendusmeelsemad koolid kasutavad õppetöö läbiviimiseks kogu haridusasutuse territooriumi, samuti linnaruumi, mille osas on koole toetanud ka haridusamet, nagu muuseumiõpe jt projektid," selgitas Jürisaar.