Kuhu tulevad uued koolid, mis saab gümnaasiumitest: Tallinna koolivõrgu tulevik peaks selguma kevadel ({{commentsTotal}})

Merivälja kooli õpilased koolimaja ees. Selles koolis käib õppetöö ruumipuudusel kahes vahetuses.
Merivälja kooli õpilased koolimaja ees. Selles koolis käib õppetöö ruumipuudusel kahes vahetuses. Autor/allikas: Merivälja kooli kodulehekülg

Mõne aasta pärast on Tallinnas puudu mitu tuhat gümnaasiumikohta, mistõttu loodab linn riigigümnaasiumitest olulist täiendust ja linnakoolide gümnaasiumiastmeid ära kaotama ei hakata. Kas ja millistesse linnaosadesse põhikoole juurde ehitatakse ning milliseks kujuneb pealinnas riigigümnaasiumivõrk, peaks selguma mõne kuu jooksul.

Kümme aastat tagasi, mil Pirita linnaosa elanikkond oli juba tükk aega paisunud, kehtestas Tallinna volikogu Pirita linnaosa üldplaneeringu, mille järgi pidanuks linnaossa rajatama kaks uut põhikooli, sest senised kaks kooli ei suutnud enam linnaosa lapsi ära mahutada.

Kümme aastat hiljem ei ole endiselt ühtki uut põhikooli linnaossa rajatud, ehkki linnaosa rahvaarv on jätkanud pidevalt kasvamist - praeguseks elab linnaosas üle 18 500 inimese. Ka plaani uue koolimaja ehituseks endiselt pole.

2018. aasta seisuga elab Pirital 2138 põhikooliealist last. Järgmiseks aastaks kasvab nende arv juba 2345-ni. Siis järgneb aeglane langus, mil mullune tase taastub taas 2025. aastaks.

Juba praegu ei mahu lapsed Pirita kahte kooli ära. Hetkel õpib Merivälja kooli ja Pirita Majandusgümnaasiumi peale kokku 1400 õpilast, ehkki õppekohti on 1320-le. Merivälja koolis käib õppetöö seetõttu kahes vahetuses.

Olukorras, kus linnaosa koolilaste arv kasvab, ent koolikohti ei lisandu, on kohalikud hakanud otsima olukorrale lahendust. Üheks võimaluseks oleks keelata teiste linnaosade lastel Pirita koolides käimine - praegu võtavad lausa veerandi Pirita õppekohtadest mujalt pärit lapsed, seejuures 55 protsenti Pirita oma lastest käib põhikoolis väljaspool oma linnaosa.

Teine variant oleks viia ka Pirita Majandusgümnaasium kahele vahetusele, nagu juba on Merivälja kool.

Kolmanda võimalusena arutavad kohalikud võimaluse üle kaotada majandusgümnaasiumist gümnaasiumiosa, et seda põhikooli vajadusteks kasutada.

Neljas lahendus oleks uue põhikooli ehitamine. Kõige tõenäolisem variant oleks Padriku lasteaia kõrval asuv krunt, kuhu esmalt pidi üksnes lasteaed laienema.

Padriku ja Mähe piirkond on linnaosa kõige kiiremini kasvav asum. Merivälja kooli hoolekogu liikme ja Mähe seltsi ühe eestvedaja Erik Vesti (Eesti 200 kandidaat riigikogu valimistel) arvutuste kohaselt oleks piirkonda uue, umbes 460-kohalise põhikooli rajamisel õppurid jalgsi- ja rattasõidutee kaugusel olemas.

Et aga see on aegavõttev võimalus ja see pole isegi veel töösse võetud, võib tekkida vajadus kasutada ajutise lahendusena seni näiteks konteinereid õpperuumidena, nagu mõnes linnaosas lasteaedadega on talitatud.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev (KE) ütles ERR-ile, et töö kahes vahetuses peaks olema välistatud.

"See on viimane lahendus, mis ei meeldi ei vanematele, ei lastele ega ka meile. Proovime minna edasi ikkagi nii, et seda varianti ei peaks kasutusele võtma," kommenteeris Belobrovtsev.

Samas kinnitas ta ka, et gümnaasiumiastet Pirital ruumipuuduse tõttu likvideerima ei hakata.

Belobrovtsev peab kõige tõenäolisemaks lahenduseks ikkagi uue lasteaed-põhikooli rajamist Padriku lasteaia kõrvale, ent järgmisel aastal seda kindlasti veel ehitama ei hakata.

Kõik plaanid seisid seni Tallinna koolivõrgu uuringu valmimise taga, mis kaardistas olukorra aastani 2040.

"Igasugused plaanid koostati enne seda, aga värsked numbrid arvestavad kõigi asjaoludega. Nüüd on meil vastavalt sellele uuringule palju adekvaatsem arusaam sellest, mis on sinna tulemas," viitab abilinnapea muu hulgas Pirita kooliealise elanikkonna prognoosidele uues uuringus.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sama optimistlik ei ole. Ta tõdeb, et esialgu on tõesti vajadus kasvamas, ent siis tekib kohe ka sama suur langus õpilaste arvus.

"Sel aastal võtame ruumipuuduse leevendamiseks Merivälja koolis kasutusele moodulid," lubab Pajula. "Tallinnas on kriitilisemaid kohti kui Pirita."

Pajula selgitas, et haridusamet lähtub oma plaanides mõõdukusest ja pikast perspektiivist.

"Ka siis, kui mitmed aastad tagasi oli Tallinnas lasteaiakohtadega defitsiit, ei kippunud me kohe betooni valama," ütles ta.

Ehkki haridusameti andmetel on Pirital veebruari lõpu seisuga lasteaiajärjekorras 1053 last, kinnitas Pajula, et linnas tegelikult lasteaiakohtade puudust ei ole.

"Meriväljal nõudlus väheneb ja Pirita-Kosel, kus vajadus on suurem, on tehtud lasteaia laiendus," ütles ta.

Küll aga kinnitas ta, et Padriku lasteaia kõrvale kooli ehitamine tuleb uuesti päevakorda küll.

Ka Belobrovtsev ütles, et vaatama peab pikemat perspektiivi kui järgmised viis aastat.

Ta nimetab probleemsemate piirkondadena Põhja-Tallinnat, mille elanikkond kasvab järgmistel aastatel kõige kiiremini, samuti Veerenni ja Kadrioru asumeid - Veerenni piirkonda on rajamisel terve uusasum, ent ühtki lasteaeda ega koolimaja sinna ehitada pole plaanitud.

"Uusarendusi tuleb paljudesse kohtadesse," tõdes Belobrovtsev. "Põhja-Tallinnasse tuleb päris palju uusi elanikke juurde. Teistes linnaosades pole see vajadus nii kriitline ei praegu ega ka pärast."

Pajula sõnul aga pole ka Põhja-Tallinnas olukord nii must: näiteks Karjamaa gümnaasium on õpilastest suhteliselt tühi.

Abilinnapea sõnul võtab linn koolivõrgu uuringu sel kevadel ette ja siis hakatakse koos haridusametiga konkreetsemat plaani pidama, millisesse linnaossa koole või lasteaedu juurde oleks vaja. Belobrovtsev lubas, et enne suve peaks selgus majas olema: "Väga venitada ei tasuks."

Haridusameti juht Pajula ütles aga, et linna haridusvõrgu arengukava peaks valmima oktoobriks.

Belobrovtsev kinnitas ka, et haridusministeeriumis Tallinna riigigümnaasiumide rajajana tööd alustanud Hendrik Aguri jaanuaris välja öeldud plaanid kaotada mitmetes pealinna koolides gümnaasiumiastmed ja asendada need riigigümnaasiumitega ei teostu kindlasti.

"Viie aasta pärast läheb meil vaja 2000-3000 uut kohta gümnaastmes. Me ei hakka midagi kinni panema, vaid meil on gümnaasiumikohti hoopis juurde vaja. Tallinnas on tekkimas päris palju gümnasiste, kellele on vaja gümnaasiumikohti, aga Tallinnal on neid raske pakkuda. Kui riigigümnaasium aitab seda probleemi leevendada, on see väga tervitatav," ütles Belobrovtsev. "Praegu ma küll ei näe mõtet rääkida sellest, et mõni gümnaasium läheb põhikooliks ja lapsed liiguvad kusagile mujale. Juba lähiaastatel läheb neid lisakohti vaja. Seega võime öelda, et ükski gümnaasium ei muutu põhikooliks."

Hendrik Agur ütles ERR-ile, et ministeerium on riigigümnaasiumide plaanimisel aluseks võtnud sellesama Cumulus Consultingu koostatud koolivõrgu uuringu, millest Tallinna linngi lähtub, kuid millised on täpsemad plaanid, ei saa rääkida enne, kui lõplik otsus on tehtud ja majasisesed kooskõlastused olemas.

"Poolfabrikaati ei ole mõtet tutvustada, see on praegu kitsalt siseringi asi ja käimas puhttöine protsess," selgitas Agur asjade seisu. "Koolide avamine-sulgemine on evolutsiooniline protsess," tõdes ta vaid, viidates, et tema varasematest väljaütlemistest on tulnud palju pahandust, mistõttu ei ole põhjust praegu poolikuid variante tutvustada, iseäranis enne valimisi.

Agur lisas, et tõenäoliselt valitakse töös olevatest variantidest lõplik välja ja kooskõlastatakse märtsikuu jooksul.

Mõistagi sõltub protsess valimistulemustest ja valitsuse moodustamise kiirusest. Välistatud pole ka võimalus, et tulevasel haridusministril on sootuks oma versioon pealinna koolivõrgu arengust.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: