Eesti hambaarstide liidu ja Tartu ülikooli hambaarstiteaduse instituudi värskest uuring hindas mudilaste hammaste tervist kolmes vanusegrupis: kolme-, kuue- ja 12-aastased lapsed ning selgus, et kõige kesisemas seisus on kuueaastaste laste hambad, selle poolest asume Euroopa riikide võrdluses suisa kõige kehvema kolmandiku esiotsas, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tervete piimahammastega kuueaastaseid lapsi oli vaid 28 protsenti, kohest ravi vajas 58 protsenti uuringus osalenud lapsi. Selles vanusegrupis oli näiteks üks laps, kellel oli suust eemaldatud 12 hammast. See-eest on päris terved kuueaastaste laste jäävhambad: jäävhammaskond oli terve 96 protsendil lastel, kuid neist pea veerandi hammaste emailil märgati muutusi, mis võivad tulevikus vajada ravi. Palju parema tervise juures on kolmeaastaste laste piimahambad: tervete hammastega lapsi oli 71 protsenti, ülejäänud vajasid kaarieseravi, ning tervete piima- ja jäävhammastega 12-aastaste laste osakaal oli umbes 40 protsenti.

Selgus, et praegu on lood kehvasti näiteks kaariesega, mida esineb Eesti lastel rohkem kui teiste Euroopa riikide mudilastel keskmiselt. Samuti tunnistavad hambaarstid, et laste hambapesu kvaliteediga ei saa rahul olla. Kui hea suutervise jaoks peaks hambaid pesema kaks korda päevas, siis tegelikkuses on laste hambapesu suuresti juhuslik, olgugi et vanemas eas muutub see regulaarsemaks. Kolmeaastastest lastest peseb kaks korda päevas hambaid 58 protsenti, kuueaastastest 69 protsenti ja 12-aastastest 70 protsenti.

Hambaarstid arvavad, et olukorda parandaks eelkõige ennetustöö, mida peaks toetama nii riiklike programmide kui ka rahastusega.