Lapse hambumuse korrigeerimine võib vanemate rahakotti suure augu lüüa, sest hambaklambrite hind ulatub sageli mitme tuhande euroni.

Kliinik32 ortodont Katri Herman ütles ERR-ile, et haigekassa tasub funktsioonianomaaliate eest ja mis selle alla ei käi, on reeglina esteetiline küsimus.

"Need on hambumusanomaaliad, mille puhul ei juhtu midagi, kui seda selles vanuses ei korrigeeri. Lõualuude, näo arenguga ei juhtu midagi halba," selgitas ta lihtsamate hambumushädade kohta.

Ka Eesti ortodontide seltsi juhatuse liige, TÜ Kliinikumi lastestomatoloogia osakonna arst-õppejõud Rita Nõmmela ütles, et kui hambumus jääb korrigeerimata, siis iseenesest ei juhtu inimese tervisega midagi.

"Mitte ükski inimene, ka mitte väga hullu hambumusega, selle kätte ära ei sure," tõdes ta. "Haigekassa on võtnud enda kanda kõigi selliste anomaaliate ravi, mis ei võimalda patsiendil ei toitu ära hammustada, mäluda ega üldse naeratada. See on ju eluliselt kõigile arusaadav. Kõik ülejäänud on sellised asjad, mis on ka kõrvalekalle normist, aga nad võimaldavad neid kolme asja kindlasti."

Nõmmela sõnul tasub mõelda sellele, et meil on solidaarne ravikindlustus ja Eesti pole naftariik, raha ei jätku kõigile kõikvõimalike raviteenuste eest tasumiseks. Seetõttu on mõistlik vahet teha ja seda vahet tehakse väga täpselt - see, kas ravi eest tasub haigekassa, sõltub hambumusanomaalia raskusastmest.

Ta lisas, et hambaarstid on hästi koolitatud, leiavad üles kõik kõrvalekalded normist ja on kohustatud patsienti nendest ka teavitama. Kõike pole aga alati tarvis ravida ja kas seda tehakse, on perekonna otsustada. Kui perel napib ortodontilise ravi jaoks raha, siis pole põhjust muretseda. Väiksema hambumusanomaaliaga laps saab täiskasvanuna ise endale ravi osta, kui seda soovib.

"Igaühe arvamus oma väljanägemisest on väga individuaalne. Ühe jaoks on tühine kõrvalekalle traagika, teise jaoks on väga raske anomaalia lihtsalt looduse omapära. Väga palju sõltub isikust," tõdes arst-õppejõud.

Peaaegu kõigil inimestel on suus mõni viltune hammas

Katri Herman ütles, et see, kas hambad kasvavad õigesti või mitte, sõltub mitmest faktorist.

"Osal juhtudel on tõestatud, et see on geneetilise päritoluga, näiteks hambaalgete puudumised, ka lõualuude kasv ja areng on geneetiliselt ette määratud. Kindlasti on ka elu jooksul omandatud põhjuseid, näiteks pöidla imemine, ninahingamise takistus - kui adenoidid on ees ja suu on pidevalt lahti, siis ka lõualuude kasv ja areng ei toimu normaalselt," loetles ta. "Üheselt ei saa öelda, et põhjus on ainult geneetiline või ainult elu jooksul omandatud."

Reeglina jõuavad lapsed ortodondi juurde kuueaastaselt ning arsti sõnul on harv, kui alles seal selgub, et laps hingab suu kaudu - enamasti ollakse sellega juba varem kursis ja pole suudetud mingil põhjusel teda tagasi nina kaudu hingama suunata.

Herman märkis, et kui maailma uuringuid vaadata, siis kogu populatsioonist vajaks umbes 25 protsenti ortodontilist ravi. Raskem vajadus, kus lõualuude kasv või areng on takistatud, on kolmel protsendil elanikkonnast, üks hammas on veidi reast väljas aga lausa 98 protsendil populatsioonist. Põhinumbrid on arsti sõnul ajas üsna püsivad olnud, ehkki kõik uuringud ei ole üksteisega võrreldavad.

"Seda ei saa öelda, et hambumusanomaaliate arv oleks hüppeliselt kasvanud. Ortodontia eriala lihtsalt areneb nii kiiresti, võimalused ja teadmised arenevad," selgitas hambaarst.  

Kui lihtsama hambumushäire raviks piisab paarsada eurot maksvast hambakaare laienduse aparaadist, siis kogu ülemise ja alumise hambakaare ravi puhul küündib hind Hermani sõnul 2000-2600 euroni ja keraamiliste breketite puhul lausa 4000 euro kanti. Samas ei tule seda raha korraga välja käia, sest raviperiood võib kesta 1,5 või isegi kaks aastat ning tasutakse etapiti.

Rita Nõmmela ütles, et kui laste suus näeb breketeid sagedamini kui vanasti, siis see ei tulene halvenenud hambumusest, vaid Eesti inimeste jõukuse kasvust. Ta lisas, et ehkki tema juurde jõuavad probleemsed lapsed, siis hiljuti lõppenud laste hammaste tervise uuring näitas, et ilusa naeratusega Eesti lapsi on rohkem kui kunagi varem. Küll aga ei mõista Nõmmela, miks vanemad oma lapsi hambaarstile ei vii, hoolimata sellest, et haigekassa tasub kõigi laste hambaravi eest.

Pooli lapsi ei viidagi hambaarsti juurde

"Tegelikult on Eesti lastega väga hästi, hambad on ilusad. Mis on aga halb: pooli Eesti lapsi ei viida hambaarsti juurde," rääkis Nõmmela. "Arvan, et põhjus on nende laste vanemate enda hoiak hambaravi suhtes. Ilmselt pooltel inimestel on endal negatiivne kogemus ja siis nad ei vii last ka."

Lisaks tõi ta välja mõnede vanemate seisukoha, et piimahambaid ei ole vaja ravida. Paraku on väikse augukese puhul juba poole aasta pärast põsk paistes ja valu pöörane. Kui aga hambaarstile tullakse kolmeaastase paistes põskedega lapsega, kellel hulk hambaid valutab, siis ei ole ka lapsel enam võimalik hambaravist positiivset kogemust saada.

Eraldi probleemina tõi Nõmmela välja, et inimesed toidavad lapsi lutiga, seejärel annavad tuubitoitu, aga tegelikult on neelama õppimiseks vaja tahket sööki. Mingi vanuseni on normaalne imeda, aga seejärel tuleks õppida lusikast huultega sööki haarama ja seda keelega kurgulae poole nihutama, tuubist toitu imedes seda aga ei juhtu.

"Ja siis hõikab täiskasvanu mu kabinetis: miks keegi pole mulle rääkinud, et ma pean neelatama nii, et keel suhu jääb," tõi ta oma praktikast näite ja märkis, et selle kõrval on breketite teema tühiasi. "Tuleb vaadata, et lapsel on ilusti suu kinni, ta hingaks nina kaudu ja ei ajaks neelamise ajal keelt suust välja. Nendel tingimustel kujuneb normaalne hambumus. Kui arst soovitab huultele ja keelele harjutusi teha, tuleb seda ka teha. Eelnevalt peab olema perearst ikka uurinud, et suuhingamise põhjuseks ei ole suurenenud adenoid või muu põhjus."

Nõmmela soovitas lapsevanematel pesta ise hambaid ja kontrollida, et ka laps seda teeks ning viia ta kaks korda aastas hambaarsti juurde. Siis on emotsioonid hambaravist positiivsed nii lapsel, lapsevanematel kui ka hambaarstil. Lisaks pani ta südamele, et hambaarstile tasuks tulla tööpäeval, sest nii nagu teised inimesed, tahavad ka hambaarstid nädalavahetusel puhata.

Haigekassa tasub ortodontilisest ravist umbes kolmandiku eest

Haigekassa on koostöös ortodontide erialaseltsiga seadnud kriteeriumid, millest sõltub, kas ortodontilise ravi eest tuleb maksta patsiendil. Haigekassa hüvitab ravi, kui hambumushäired piiravad kõne, hingamis- või mälumisfunktsioone ja vajavad kiiret sekkumist.

Haigekassa diagnoosidega tehakse asutuse avalike suhete ja tervise edenduse osakonna juhataja Evelin Tringi sõnul umbes kolmandik ortodontilisest ravist, kaks kolmandikku on aga teenused, mille eest tuleb maksta patsiendil.

Tänavu esimesel poolaastal on haigekassa tasunud ortodontilise ravi eest 3,5 miljonit eurot ning kogu aasta lõikes tähendab see umbes seitsme miljoni euro suurust kulu. Kui haigekassa hüvitaks kõigi alla 19-aastaste ortodontilise ravi, kuluks selleks aastas umbkaudu 24 miljonit eurot ehk senisest märksa enam.

"Hetkel pöörduvad lapsevanemad alles suhu lõikuvate hammastega, sealhulgas piimahammastega ortodondi vastuvõtule, jõudmata oodata lõikumise lõpuni.
Suurel hulgal juhtudel ei ole otsest meditsiinilist näidustust ortodontilise ravi alustamiseks, kuid haigekassa tasub laste uuringute ja mõõdistuste eest diagnoosimise eesmärgil," rääkis Trink.

Ta lisas, et sageli on breketravi kõrval ka alternatiivseid ravivõimalusi, näiteks suust eemaldatavad ortodontilsed aparaadid, millega on võimalik saavutada häid tulemusi hambumuse korrigeerimisel, kuid need nõuavad arstilt ja lapsevanemalt enam hoolt ja aega.

"Oleme alati valmis kaaluma erialaseltsi poolt esitatud põhjendatud ettepanekute alusel uute kriteeriumite lisamist. Seni piirab haigekassa otsuseid eelarve, mis on planeeritud ortodontiliste teenuste eest tasumiseks," tõdes Trink.

Temagi rõhutas õigete ja järjepidevate neelamis- ja hingamisharjutuste tähtsust ja üldfüüsilise arengu tõhustamist, millega saab ennetada paljusid hambumushäireid.

"Kindlasti soovitame breketravi puhul vanematele, et ravi hinnapakkumised võiks võimaluse korral võtta mitmest kliinikust, sest hinnad võivad erineda," soovitas haigekassa esindaja.