"Pealtnägija": tätoveeringute eemaldamise äris valitseb korralagedus
Arstide sõnul näevad nad üha rohkem hoiatavaid näiteid,
kus isehakanud ebakompetentsed inimesed tekitavad klientidele tätoveeringu eemaldamise asemel elukestvad armid. Terviseameti kinnitusel on valdkond küll reguleeritud ja tegutseda tohivad ainult paberitega spetsialistid, aga praktikas järelevalvet ning sanktsioone sisuliselt pole, sest seadused on hägused. Hoiatus - artiklile lisatud videos on häirivaid kaadreid.
"Pealtnägija" on varem rääkinud korralagedusest ilusüstide äris, kuid tegelikult on veel suurem probleem tätoveeringute eemaldamises. "Pealtnägijale" rääkisid oma löö 27-aastane sporditreener Katrin Tallinnast ja 29-aastane Soomes töötav ehitaja Lauri [nimed muudetud - toim.], kes tegid esmapilgul lihtsa ja turvalise protseduuri, kuid millel oli nende jaoks pöördumatu tagajärg.
Katrin tahtis lahti saada noorpõlves abaluudele tätoveeritud liblikatest, Laurit hakkasid häirima tätoveeringud kätel. Mõlemad leidsid internetist erineva teenusepakkuja, kes jättis esmapilgul soliidse mulje.
"Leidsin Facebookist, sotsiaalmeedia kaudu sellise koha, kuhu ma läksin eemaldama. Inimesel olid olemas kõik diplomid ilusasti seina peal, ulsadulsväärne, tööd olid olemas, ilusasti jälgisin," rääkis Katrin.
"Ta ütles, et Eestis ei ole mitte kellelgi sellist head aparaati, millega tema töötab, et see on üks võimsamaid aparaate, millega ta teeb, et kõik on kontolltitud, et hea masin on," lisas Katrin.
"Riietus oli ikka valge riietus, jah, selles suhtes, et mulle tundus küll, et nagu teab, mida teeb," märkis Lauri.
Teoorias on tätoveeringu eemaldamine üpris lihtne, valutu ja tõhus tänu laserite arengule. Lihtsalt öeldes kuumutatakse väga täpse, kiire ja tugeva valgusimpulsiga naha all olevat pigmenti, mille tagajärjel värvaine lõhustub ja väljub kehast tavapärase lümfitalituse kaudu. Esmane efekt on imetabane, aga tegelikult tuleb vastavalt naha ja tätoveeringu eripärale protseduuri korrata, et kujutisest lõplikult vabaneda. Nagu öeldud – teooria on lihtne, aga praktika midagi muud.
Katrin meenutas, et pärast esimest tätoveeringu eemaldamise protseduuri tekkisid ta nahale villid ja nahk veritses.
"Ta ei soovitanud arsti poole pöörduda, ta ütles, et see ongi niimoodi," ütles Katrin.
"Jäid nagu sellised punased laigud ja n-ö liigliha nagu tekkis," kirjeldas Lauri, kes tahtis kiiresti tätoveeringutest lahti saada ja ei hakanud sellepärast esialgu kurtma.
Nii Katrini kui ka Lauri puhul prooviti korduvalt tätoveering eemaldada, aga asi läks aina hullemaks, kuni kuni mõlemad pöördusid lõpuks arsti poole. Diagnoos oli kurb.
"Arst vangutas pead ja ütles, et siin on kõik väga pahasti, et nahk on rikutud, armid on tulnud, väärkoheldud on masinat, et masin ei ole olnud võimas ja on tehtud ühe koha peal hästi tugevalt, jäädud nagu seisma ühe koha peal, ütleme, sisse kraabitud," selgitas Katrin.
Seadused on hägusad
Venemaalt pärit laserravi arst Aleksandr Uskov töötab ühes vanemas laserravi kliinikus Tallinnas ja näeb sageli asju, mis toovad kananaha ihule. 30 inimesest, kes nädala jooksul kliinikus tätoveeringut eemaldamas käivad, on tema sõnul kolmel erineva raskusastmega armid. Enamasti on põhjus, et kontrollimata aparatuur oskamatutes kätes põhjustab põletuse – kui kiir on näiteks liiga nõrk, hoitakse seda liiga kaua ühel kohal, mis kuumutab rakke liigselt.
"Kui tegemist on AliExpressist 300 dollari eest soetatud imemasinaga, mis kirjelduse järgi eemaldab igat värvi tätoveeringud ühe protseduuriga, ja see masin on inimese käes, kel pole meditsiinharidust, kes ei tea midagi naha ehitusest, ei oska protseduuri läbi viia, ei ole seda kunagi õppinud, ei ole sertifitseeritud laserseadme tootja poolt, siis on sel inimesel kõik võimalused oma katsealuste nahka kahjustada kohe," selgitas Uskov.
Ühelt poolt soodustab seda aparatuuri suhteline odavus ja kerge kättesaadavus, teisalt hägusad seadused ja reeglid.
"See ongi selles mõttes nagu paradoks, et ühelt poolt on nendele dokumentidele viitamisega mindud äärmiselt detailseks, aga teiselt poolt on see maht niivõrd suur, et sellele küsimusele vastuse leidmine muutub väga keeruliseks. Selles mõttes ma olen nõus teie väitega, et tekib nagu hall ala," rääkis advokaadibüroo Sorainen jurist Illimar Pärnamägi.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütles, et tema hinnangul on olukord paranenud.
"Ma ei ütleks, et enam päris hall tsoon on. Ütleme nii, võib olla veel aasta tagasi oli meil selles valdkonnas, kui need teemad vähehaaval tõusid nende protseduuridega seoses, siis oli ka juristide vahel vaidlemist, /.../ aga ma arvan, et tänaseks me vähemalt praeguses olukorras kokkulepped oleme saavutanud.]
Asjatundjatel on olukorrast erinev arusaam. Ühelt poolt on tervishoiuteenuste nimekirjad ja reeglid väga detailsed, aga samas pole ühtegi seadust, mis ütleks otseselt, et tätoveeringu eemaldamine on meditsiiniprotseduur.
Teisalt, juba 2018. aastal tõlgiti eesti keelde Euroopa standard, mis siiski liigitab tätoveeringu eemaldamise laseriga meditsiiniprotseduuriks ja sellele toetudes leiab terviseamet, et vastava teenuse osutamiseks peab olema meditsiiniharidus ning firmal ametlik tervishoiuteenuse osutaja registreering.
Kabinetid, kus Katrin ja Lauri käisid, on tänaseks kas suletud või tegutsevad mingi teise nime all, aga tagantjärele pole võimalik tuvastada, et sealsetel töötajatel oleks olnud mingigi meditsiiniharidus.
Katrini kinnitusel temale tätoveeringu eemaldamise protseduuri teinud inimene kindlasti arst ei ole.
Terviseamet toetub standardi, mitte seaduse järgimisele
Ehkki arstid ütevad, et näevad probleemi üha sagedamini, pole terviseamet seni saanud ühtegi ametlikku kaebust. Kuigi Katrin ja Lauri kaotasid sadu eurosid ja rikkusid lõplikult naha, jätsid nad ametliku kaebuse tegemata.
Alates eelmisest aastast on terviseamet teinud siiski omal initsiatiivil pistelisi kontrolle ja leidnud viis tätoveeringuid laseriga eemaldavat salongi, kus polnud registreeritud spetsialiste ja tegevusluba. Siin tuleb aga välja üllatus.
"Kui on ettenähtud valdkonnas tegevusloa kohustus, siis ilma selleta tegutsemise eest võib karistada või algatada riikliku järelevalve, ettekirjutusi, määrata sunniraha. Kõiki neid sanktsioone tegelikult ei saa rakendada üksnes sellel põhjusel, kui keegi ei järgi standardit," selgitas Pärnamägi.
Seega taandub kõik sellele, et terviseamet toetub standardile, mitte seadusele. Ja kui seaduse rikkujat saab karistada, siis standardi rikkujat mitte. Nii palutigi viiel paberiteta tätoveeringu eemaldamise teenuse pakkujal lihtsalt tegevus lõpetada, aga kui keegi peaks seda rikkuma, siis vastutusele võtta ei saa.
Toimetaja: Merili Nael