Elektritootmise madalseis toob Eesti elektrijaamas kaasa koondamisi
Eesti elektrijaamas on energiatootmine praktiliselt seiskunud ja töötajaid ähvardab sundpuhkus. Põhjuseks on saasekvoodi hinnatõus ja odava Vene elektri pealetung.
Selle aasta alguses teatas Eesti Energia, et Eesti elektrijaamas suletakse Euroopa Liidu keskkonnanõuete tõttu neli energiaplokki ja töö kaotab 150 inimest, ennekõike oli jutt kaevuritest. Praeguseks on aga selge, et koondamised jätkuvad ja põhjuseks on järsult muutunud turuolukord.
Selle aasta esimese kvartali jooksul on Enefit elektrijaamad tootnud kolmandiku võrra vähem elektrit kui mullu.
"Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo nimetab kahte põhilist muutujat. "Üks on see, et süsihappegaasi kvoodi hind on tugevasti tõusnud. Täna ta on kuskil 27 eurot tonn, aasta tagasi oli ta poole odavam ja see mõjutab põlevkivielektri tootmist negatiivselt. Ja teine - Venemaa import-elekter on oluliselt suurenenud. Me vaatasime siin, et esimese kolme kuuga on see ligi poolteist korda suurem, kui ta oli eelmisel aastal samal perioodi. Sellega seoses on ka töökorralduse muudatusi," rääkis Pajo.
Kui palju Eesti elektrijaama töötajatest oma töö kaotab, seda Raine Pajo veel ei ütle, kuna töögraafikute koostamine alles käib. Praegu arvatakse, et töötajate hulk elektritootmises võib väheneda umbes 70 inimese võrra. Lisaks palutakse töötajatel kasutada oma suvepuhkusi praegu ja osa töötajaid saadetakse sundpuhkusele.
Raine Pajo sõnul on see esimene kord, kus CO2 kvoodihind elektritootmist nii suurelt mõjutab.
"Me ei arvanud, et nii palju tuleb seda CO2 tõusu, ta on kasvanud üle kahe korra lühikese perioodiga ja seda Venemaa elektrit voolab ka sisse ikka väga suurtes kogustes praegu. Meie selle aasta plaan oli ka tootmise vähendamine, see on õige, aga et nüüd esimeses kvartalis see vähenemine nii suur on, et praktiliselt poolest veebruarist oleme me sunnitud olnud oma toodangut vähendama. Tavaliselt ikkagi jaanuar-veebruar on sellised kuud, kus energeetikud toodavad nii, kuidas vähegi saab, aga antud aasta ei ole küll päris standardaasta," lausus Pajo.
Pajo sõnul puudutab ebasoodne turuolukord eelkõige vanemate energiaplokkidega Eesti elektrijaama. Toodangu langust kompenseerib osaliselt kõrvalseisev uus Auvere elektrijaam. Eesti elektrijaam siiski täielikult ei seisku, kaheksast energiaplokist töötab üks, mis rajati 2005. aastal.
Raine Pajo sõnul on tegemist keerulise ülesandega, sest turu olukorra paranedes peavad nad olema valmis tootmist järsult suurendama. Samas ei oska keegi öelda, millal Eesti elektrijaamas elektritootmine taas mõttekaks muutub.
Toimetaja: Aleksander Krjukov