Saastekvoodita, kuid samas fossiilsetest allikatest toodetav Vene elekter jõuab Eesti turule läbi Leedu. Vene elekter on Eesti Energias toodetavast põlevkivielektrist ligi poole odavam, kuid seda just meil lisanduvate maksude tõttu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hoobasid, kuidas peatada CO₂-maksuta odava elektri jõudmist meie turule, on vähe.

"Mis puudutab näiteks kaitsetolle, siis need on Euroopa Liidu või Euroopa Komisjoni pädevuses, siin liikmesriigid neid eraldi kehtestada ei saa. Mida me küll praegu teeme ja oleme lätlastega kokku leppinud, on infrastruktuuri kasutamise tariifi sisseseadmine orienteeruvalt sügisel," selgitas majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

Ta selgitas, et selle tulemusel peaks Vene pool katma Lätis ja Eestis osad kulud, mida nende tarnitav odavam elekter meie elektrivõrkudele tekitab.

Soome rakendab juba aastaid Venemaalt imporditud elektrile sarnast taristu kasutustasu. Maksu kehtestamine on planeeritud sügiseks, kuna siis peaks valmima Valgevenes tuumajaam.

Leedu on aga vastu võtnud seaduse, millega lõpetatakse pärast tuumajaama valmimist elektrikaubandus Valgevene ja Leedu ühendusel. Kuna Balti riigid ei suuda veel ilma Venemaa elektivõrguta hakkama saada, tuleb Vene elekter Baltimaadesse nüüd Läti kaudu.

"Kui nüüd Leedu-Valgevene piiri asemel kogu elektrikaubandus Venemaaga suunatakse Läti-Venemaa piirile, siis mitte ilma tariifita, vaid siis juba tariifiga, mis sisuliselt põhineb nendel kuludel, mida Vene elektri import Eesti-Läti võrgule põhjustab. See kindlasti lõplikult ei elimineeri seda ebaausat konkurentsi, mis tuleb Venemaalt, aga ta vähemalt osaliselt leevendab," rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et osalisest leevendusest pole mingit kasu ja Vene poolele tuleks kehtestada maksumäär, mis vastaks meie riigi CO₂ maksukoormusele.

"Kui nüüd on süsteemioperaatoritel mingi uus plaan avada mingi uus koridor, näiteks Läti-Vene piiri peal olev koridor, siis seal on täpselt sama teema - siis tuleb see vastavalt maksustada või siis tuleb siinsetele tootjatele anda konkureerimiseks vaba kvooti proportsionaalses mahus, sest muidu meil mingist elekriturust ei ole siin mõtet rääkida. Tegelikult Eesti kaotaks sellest kokkuvõttes väga palju," kommenteeris Sutter.

Kõik probleemid peaksid saama lõplikult lahendatud 2025. aastal, mil Balti riigid ühendatatakse lahti Venemaa energiasüsteemist ja sünkroniseeritakse Lääne-Euroopa energiavõrguga.

Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti võiks kaaluda maksude kehtestamist Venemaalt imporditavale odavale elektrile, mille eest saastetasu ei maksta.

"Ilmselgelt soovime me, et ka Venemaa ühiskond osaleks võitluses kliimamuutuse vastu. Sellepärast on oluline kaaluda, kuidas tagada, et ei saaks teenida lühiajalist majanduslikku kasu, lüües põhimõtteliselt hinda alla taastuvenergeetikas või kliimateadlikumas tootmises. Nii et jah, ma arvan, et me peame seda kaaluma, kui peame korvama vahesid tootmiskuludes, kui ei ole sellist kauplemissüsteemi, mis meie ettevõtete jaoks on kohustuslik, tagamaks ökoloogilise jalajälje vähendamist," rääkis Vestager.