Üle 85 000 euro suutsid kurjategijad eelmise aasta lõpus ühelt Saaremaa ettevõttelt välja petta nn libaarve alusel, kus ettevõtte raamatupidamisele saadab arve justkui teise ettevõtte juht ja palub arve ära maksta. Tegelikult on aga tegemist juhi meilikonto kaaperdanud kurjategijate kirjaga. Ja raha lähebki teele. Selliseid pettusi registreeriti eelmisel aastal Saaremaal kaks.

Kuressaare piirkonnapolitseinik Priit Sepp ütles, et kirjeldatud skeemi järgi toimunud pettustega tekitati 2108. aastal üle Eesti kahju umbes 600 000 euro ulatuses.

Ainult ühe näite puhul saab öelda, et globaalselt tegutsevad küberkurjategijad teenivad päris hästi. Väljapetetud raha jälgi taga ajades sai Saaremaa ringkonnaprokurör Rainer Amur Ameerikast poole aasta pärast konto väljavõtte, kuhu suurema raha lootuses Saaremaalt raha kanti. Ja see kontoväljavõte oli prokuröri sõnul muljetavaldav.

"Sinna kontole oli summasid tulnud Austraaliast, Hiinast, ja igalt poolt täiesti tavalistelt inimestelt. Ja summad olid väga suured, ikka kümned tuhanded dollarid," rääkis Amur.

Amuri sõnul jälgiti kontot umbes nädal aega ja selle perioodi jooksul kanti erinevatest kohtadest üle maailma sinna enam kui 100 000 dollarit.

"Liikudes edasi mööda raha joont, jõudsime me tegelikult Nigeeriasse, kus teo toime pannud isikut tuvastada ei õnnestunud," ütles Amur.

Nii tänavuse aasta esimese kolme kuuga saarlastelt väljapetetud 220 000 eurost kui ka varasemate aastate väiksematest summadest pole siiani keegi sentigi tagasi saanud. Rahvusvahelise mõõtme tõttu on selliste kuritegude avastamisporotsent üks väiksemaid.

"On paar kuriteo episoodi, mis on veel menetluses, kus mõningad lootused on, sest rahvusvahelised õigusabi palved on välja saadetud. Ja on ka teada, et antud kohtadest on võib olla võimalik raha tagasi saada," nentis Amur.

Priit Sepa sõnul Nigeerial Eestiga kriminaalmenetlusalaseid lepinguid sõlmitud ei ole ning nigeerlastega koostööd teha on seetõttu keeruline.

Tähendab – peab ise olema ettevaatlik. Kui raha saatmiseks on viimane klahvivajutus tehtud ja alles siis tuleb mõte, et mida ma nüüd tegin, võib ehk kiire panga poole pöördumine veel tehtud viga parandada.