Aasias on sündimas uus majanduskiht, mida võib nimetada madallennumajanduseks (low-altitude economy), mille all mõeldakse madalas õhuruumis toimivaid äritegevusi ja avalikke teenuseid ning nende jaoks vajalikku taristut.

Aasia riikidega droonide tootmismahus võistelda pole Eestil mõtet. Meie võimalus võib hoopis peituda droonide turvaliseks ja automaatseks kasutamiseks vajalikes digiteenuste arendamisel. Näen, et Eesti ettevõtete pikaajaline kogemus ruumiandmete ja 3D-linnamudelite arendamisel pakub selleks arvestatava tehnoloogilise lähtekoha.

Hiina ehitab madalast õhuruumist majandusharu

Hiina on teinud madallennumajandusest riikliku majanduspoliitika valdkonna, mis hõlmab droone, õhutaksosid, logistikat, põllumajandust, linnaseiret ja päästet ning vajalikku taristut. Hiina tsiviillennundusameti andmetel oli 2025. aasta lõpuks riigis registreeritud ligi 3,3 miljonit drooni ehk 51 protsenti rohkem kui aasta varem. Madallennuliikluse teenindusjaamad tegutsesid juba 23 provintsis¹_. Hiina suurlinnades kasutatakse droone toidu ja meditsiinisaadetiste veoks, tuletõrjes, linnaseires ja avaliku korra tagamisel.

Samal ajal on kiire kasv toonud rangema kontrolli: 2026. aastal jõustusid Hiinas droonide registreerimise ja elektroonilise tuvastamise kohustuslikud nõuded ning suurematele droonidele täpsustati lennukõlblikkuse ja tegevusloa tingimusi.

Jaapan lahendab droonidega tööjõupuudust

Jaapanis kiirendavad droonide kasutuselevõttu vananev elanikkond, tööjõupuudus, mägine geograafia ja hõreasustuse teenindamise raskused.

2022. aastal loodud raamistik võimaldab nõuetele vastavatel droonidel lennata piloodi vaateulatusest väljaspool ka asustatud alade kohal. Nii saab elektriliine, raudteid või rannikut kontrollida, ilma et piloot peaks kogu teekonda kaasa liikuma. 

Jaapani järgmine samm on riiklik droonikoridoride süsteem. Droonikoridor on digitaalselt hallatav lennutee, mille puhul on ette teada marsruut, lubatud kõrgused, takistused, sidevõrgu kvaliteet, võimalikud maandumiskohad ja ohutusnõuded.

2025. aastal valmisid koridoride tehnilised spetsifikatsioonid, juhendid ja üleriigiline arenduskaart. Koridoride haldamise tarkvara avaldati avatud lähtekoodina ning 2026. aastal on kavas käivitada ametlik registreerimissüsteem².

Droonilogistika keskendub eeskätt mägistele aladele, väikesaartele ja väheneva elanikkonnaga piirkondadele, kuhu veetakse posti, ravimeid ja väikesaadetisi. Droone kasutatakse ka looduskatastroofide piirkondades. Põllumajanduses seotakse need iseseisvalt liikuvate masinate, satelliidiandmete ja ühiste andmeplatvormidega, et vähendada tööjõuvajadust ja parandada tootmise täpsust.

Jaapani kogemus näitab, et drooniteenus jõuab püsivasse kasutusse kõige tõenäolisemalt seal, kus see lahendab selge ja kasvava ühiskondliku probleemi.

Lõuna-Korea muudab katsed standarditud teenuseks

Lõuna-Korea kasvatab droonitööstus omavalitsuste ja standarditud teenusemudelite kaudu. Juba alates 2019. aastast katsetatakse droonivedu, päästet, seiret ja teisi avalikke teenuseid. 2025. aastal osales programmis 26 omavalitsust.

Korea riiklikus droonivedude programmis käivitati 2024. aastal teenus 32 saarel, 17 pargis ja ühes sadamas ning loodi lennubaasid, tarnepunktid, marsruudid, tellimisrakendused ja reaalajas lennuseire. 2025. aastal laienes teenus 166 piirkonda. Katsetatakse ka ravimite logistikat, ohutusseiret ja saartel toodetud kaupade vedu mandrile³.

Korea mudeli keskmes on standardimine. Riik kujundab ühise ohutus- ja teenusemudeli, mida saavad kasutada erinevad piirkonnad ja ettevõtted. Nii on drooniveost saamas praktiline teenus, mida inimesed võivad tellida.

Riik investeerib ka K-UAM-i programmi. UAM (urban air mobility) tähendab linnalist õhuliikuvust ehk õhutaksode ja teiste uute lennuvahendite kasutamist linnades ja nende vahel. Kuigi õhutaksode tähtajad on osutunud liiga optimistlikuks, loob programmi taristu võimalusi väiksematele kauba- ja teenindusdroonidele.

Euroopa juhib regulatsiooni, Aasia rakendamist

Kas Aasia tööstusriigid on kogu Euroopa tsiviildroonindusest pikalt ees? Selline üldistus oleks eksitav. Euroopa Liit on loonud ühe maailma terviklikuma droonide õigusraamistiku. Reeglid lähtuvad lennu riskist, mitte sellest, kas drooni kasutatakse harrastuseks või äritegevuseks. 

Euroopa tugevus on ka U-space, mille õigusraamistik kehtib 2023. aastast. Sisuliselt on see drooniliikluse digitaalne juhtimiskeskkond, mis võimaldab registreerida lennuplaani, kontrollida piiranguid, väljastada lennuloa, jälgida drooni ja vältida konflikte teiste õhusõidukitega. 

SESAR ehk Single European Sky ATM Research on Euroopa ühine lennuliikluse ajakohastamise programm. Selles on katsetatud drooniteenuse pakkujate koostööd, droonide ühendamist tavapärase lennuliiklusega, meditsiinilogistikat ning samaaegseid vaateulatusest väljapoole toimuvaid lende. Katsed näitavad, et tehnoloogia võib toimida ka linnalises ja piiriüleses keskkonnas⁴.

Euroopa kitsaskoht on rakendamise aeglus ja killustatus, sest rakendamise otsused tehakse liikmesriikides. Seetõttu on Euroopas palju edukaid katseprojekte, kuid kahjuks vähem igapäevaseid teenuseid. Võib öelda, et Euroopa juhib drooninduse reguleerimist, Aasia selle rakendamist.

Eesti võimalused

Eesti tugevused droonivaldkonnas on kvaliteetsed ruumiandmed, digitaalsed avalikud teenused, väike ja suhteliselt hästi juhitav õhuruum, samuti tugev side- ja küberturbe kompetents ning võime ühendada riigi ja erasektori infosüsteeme⁵.

Ka praktilised kasutusvõimalused on meil olemas. Saared sobivad ravimite ja väikesaadetiste veoks. Elektriliinid, raudteed, rannik ja tuulepargid vajavad regulaarset kontrollimist. Sisejulgeolekuasutustel on vaja kiiresti kogutavat ruumiinfot. Eesti muutlik ja külm ilm võimaldab testida süsteeme tingimustes, mis on paljudele välisturgudele tehnoloogiliselt väärtuslikud.

Praegu käsitleme Eestis droonilendu sageli üksiku operatsioonina, mille puhul operaator kontrollib piiranguid, küsib loa, planeerib marsruudi ja viib lennu läbi. Teenuste maailmas peab suur osa sellest teabevahetusest toimuma automaatselt. 

Lennuplaneerimise süsteem peaks saama ise küsida ajakohaseid andmeid õhuruumipiirangute, hoonete ja muude takistuste, maapinna kõrguse, ilma ning mobiilside levi kohta. Süsteem saaks hinnata marsruuti, esitada loataotluse ja edastada lennu ajal drooni identifitseerimisandmeid. Sellise digitaalse kihi loomine võib olla Eesti võimalus.

Näen Eesti esimene sammuna kahe või kolme püsiva droonikoridori loomist. Üks teenindaks saarte ja mandri vahelist logistikat, teine energiataristu kontrollimist ning kolmas ranniku-, metsa- või päästeseiret. Koridor peab hõlmama usaldusväärset sideühendust, ruumi- ja ilmaandmeid, kokkulepitud ohutusnõudeid, digitaalset loamenetlust ning võimalust kasutada sama taristut mitmel ettevõttel. Droonikoridoride loomise pilootprojektid on Eestis juba ka käimas.

Selle kõrval on vaja hakata looma avaliku sektori nõudlust. Mitmeaastased teenuselepingud elektriliinide rikete tuvastamiseks, metsakahju hindmiseks või laboriproovi ja ravimi transpordiks annavad erasektorile põhjuse investeerida automaatselt toimivatesse lahendustesse ja loovad Eestis valideeritud teenused, mida saaks hiljem ka eksportida. 

Järgmise kümnendi droonimajanduses tekib oluline osa väärtusest süsteemides, mis võimaldavad droonidel turvaliselt, vähese inimese sekkumisega ja seaduslikult lennata. Eesti on varemgi saavutanud edu sellega, et muutis keeruka riikliku protsessi lihtsaks digitaalseks teenuseks. Meie madala õhuruumi avamine uutele teenustele võiks olla järgmine selline valdkond, kuid tegutsema peaksime praegusest palju kiiremini.