Raivo Aeg: Tallinna Sadama kohtuasja venimine jätab riigist jõuetu mulje
Kolmapäevase "Esimese stuudio" külaliseks oli endine politsei ja kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg (Isamaa), kes asub uues valitsuses justiitsministri ametisse.
Uue valitsuse kohta ütles Raivo Aeg, et tegu on koostöövõimelise meeskonnaga. Kui saatejuht Johannes Tralla päris, kuidas suhtub Aeg ministrikandidaat Marti Kuusiku jääknähtude skandaali, ütles Aeg, et taunib taolist olukorda, kuid vastutus on siiski Kuusiku erakonnal. "Kui nemad esitavad ministrikandidaadiks, kes on seadusega pahuksis, siis peavad nad ise arutama ja oma otsused sellest johtuvalt tegema," ütles Aeg.
"Selles mõttes ei ole õige mees," ütles ta Kuusiku sobivuse kohta ministriametisse. "Minister peaks olema inimene, kellel ei ole plekke. Aga me kõik oleme inimesed ja kõik on mingil määral kunagi eksinud."
Aegi sõnul on jääknähtude fikseerimine liikluses piirpealne asi, sest sellise alkoholisisaldusega hingeõhus või veres on paljudes Euroopa riikides lubatud sõidukit juhtida. "See on küsimus ühiskonnas ja meditsiinitöötajatele – seda ei saa peale suruda ainult poliitilise tahtega."
"Täna on meil nii, et keelatud juhtimine algab 0,2 promillist väljahingatavas õhus. Me võiksime seda kaaluda, kas täna on ühiskond nii palju arenenud, et me võiksime seda tõsta. Oht on, et kui me seda kergitama hakkame, siis piir võib eest ära libiseda – mõeldakse, et natuke on üle, aga kui palju me seda natuke üle laseme," rääkis Aeg, kelle sõnul tuleb aru saada, et tegelikult mõjutab ka väike alkoholijoove reaktsiooni ja tajusid.
Kui saatejuht tõi jutuks Mart ja Martin Helme suust kõlanud väited, et Eesti riiki juhitakse Euroopast ja kapo aitab sellele kaasa, nentis Aeg, et see on müüt ja sellist "juhtimist" ei saagi toimuda, sest meie eriteenistuste ja jõustruktuuride üle teostatakse parlamentaarset järelevalvet ning lisaks teostab tsiviilkontrolli õiguskantsler.
"Kui Mart Helme asub siseministri ametisse ja hakkab kohtuma nii kaitsepolitseiga kui politsei- ja piirivalveameti esindajatega, siis veendub ta õige pea, et Eesti riigis ei ole mingit süvariiki ja et Eesti riiki juhitakse parlamendist, juhitakse valitsusest," ütles Aeg.
Aeg kinnitas, et temal kapos ja politseiametis töötamise ajast sellist kogemust ei tekkinud. "Ei ole süvariigiga kokku puutunud," lausus ta.
Kaitsepolitsei maja kitsikuse kohta ütles Aeg, et julgeolekuteenistuste töötingimused peavad vastama kaaasaja nõuetele, et teenistused saaksid riigi poolt neile seatud ülesandeid täita.
Oma plaanide kohta justiitministri ametis ütles Aeg, et tõsiselt tuleb käsile võtta menetlustähtaegade lühendamine, kas kohtueelses või kohtumenetluses.
"Kohtupidamine peab olema operatiivne ning maksimaalse lühidusega," ütles Aeg.
Aeg pakkus välja, et protsesse saaks kiirendada, kui võtta kasutusele IT-lahendusi. Selleks tuleks tema sõnul luua menetluste jaoks keskkond, kus tegeleb menetleja, samas keskkonnas töötab prokurör, kes menetlust juhib ja seal jätkatakse ka kohtumenetlust.
Tallinna Sadama endiste juhtide kriminaalasja kohta ütles Aeg, et nüüd jõutakse alles esimesele arutavale istungile, kuigi prokuratuur andis kohtule asja üle juba 2017. aastal. "Kui on väga kiiret reageerimist vajavad juhtumid, tuleb need lahendada kuidagi teisiti, mitte minna edasi inertse tavaprotsessiga, sest see jätab riigist jõuetu mulje," ütles Aeg.
Tervislikel põhjustel kohtupidamisest pääsemise kohta ütles Aeg, et see tekitab küll vastakaid arvamusi, aga kohtupidamine on Eestis sõltumatu ja nii see ka jääb. "Kui kohus on selle otsuse teinud, siis me peame seda aktsepteerima," lausus Aeg.
Eriprokuröride määramise kohta selgitas Aeg, et nood hakkavad süvitsi tegelema mõne valdkonnaga, mis vajab eraldi tähelepanu, näiteks alaealistega seotud juhtumid või suured korruptsioonikuriteod. "Täna kriminaalasjade ampluaa on väga lai, kui prokurör peab tegelema kõigiga, siis süvalähenemist on nõuda neilt väga raske," põhjendas Aeg.
Toimetaja: Marko Tooming