Vana-Võromaa toidupiirkonna esindajate kanda on kogu järgneva aasta Eesti aasta toidupiirkonna tiitel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Võrokesed ise väga armatavad oma toitu ja meie soov on, et see jõuaks nüüd kaugemale Lõuna-Eesti piiridest, et kogu Eesti õpiks seda nautima," rääkis Uma Mekk projektijuht Esta Frosch.

Frosch ütles, et Vana-Võromaal on väikeste põllulappide tõttu tegeletud pigem karja- kui teraviljakasvatusega. See on ka tinginud, et sealkandis tehakse erakordselt palju just piimatooteid.

"Meil on väga vinged väikesed juustutootjad, kellel on väga omapärased juustud. Me loodame selle aasta jooksul neid nii-öelda lavale tuua," ütles Frosch.

Toitutootjate ootused on, et nende toodang saaks toidupiirkonna aasta jooksul rohkem tähelepanu, sest kuigi talutoit on kõrgelt hinnatud, on seda poest raske üles leida.

"Kui mina lähen oma tootega poodi, siis ma olen nii väike seal riiuli peal, et inimene ei leia mind üles, inimene ostab ikkagi seda, mis on suurelt ekraanilt näha ja reklaamitud. Sellepärast ongi see toiduaasta väga suur asi meile, sest see on reklaam meile. Aga see on see, miks ei ole väiektootjaid poodides - sest ma ei müü seal, sest reklaami ma ei jaksa osta," rääkis Kolotsi talu perenaine Merle Leibur.

"Kui tahad suurde ketti sisse saada, siis suuremate koguste tootmine ja piisava tarnekindluse pakkumine on probleem," sõnas Loona talu veski mölder Allar Asi.

Vana-Võromaa toit on koondunud Uma Mekk märgi alla. Aasta toidupiirkonna tiitel võeti üle Pärnumaalt.

"Meie näiteks saime maitsete aasta jooksul endale Pärnumaa maitsete märgise. Uma Mekil on see märgis ammu olemas ja neil on ka vahvad toidupeod olemas, nii et sama vankrit edasi vedada ja jõudu neile selleks," rääkis Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste.