Aivar Hundimägi: pidurdamatu maksukarussell ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Mitmesuguseid tooteid ja teenuseid ringiratast üle riigipiiride keerutades varastavad Euroopa riikide eelarvetest raha nii üksikud sulid kui ka organiseeritud kuritegelikud grupid. Aivar Hundimägi tegi Vikerraadio päevakommentaaris maksukarussellist ülevaate.

Euroopa 63 ajakirjaniku ühine uurimus, mida koordineeris Saksamaa mittetulunduslik uuriva ajakirjanduse toimetus CORRECTIV ja milles Eestist osales Äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan, tõi nädal aega tagasi päevavalgele, et igal aastal varastavad petturid Euroopa Liidu maksumaksjatelt hinnanguliselt 50 miljardit eurot käibemaksu, kasutades selleks nn kadunud ettevõtteid ja samu kaupu üha uuesti skeemi paiskavaid karusselle.

Mitmesuguseid tooteid ja teenuseid ringiratast üle riigipiiride keerutades varastavad Euroopa riikide eelarvetest raha nii üksikud sulid kui ka organiseeritud kuritegelikud grupid. Trikk on lihtne: petturid taotlevad riikidelt tagasi käibemaksu, mida ei ole kunagi tasutud. Maksud tasumata jätnud firmad kaovad nelja tuule poole.

See 50 miljardi euro suurune maksukahju on hind, mida maksame Euroopa Liidu kohmakuse ja liikmesriikide ebapiisava koostöö eest. Eesti paistab selles uurimuses silma aga positiivselt, sest meil on pettuste vastu tõhusad relvad ja maksukahju võrreldes teiste liikmesriikidega pisike. Samal ajal on Eesti petturid ja tankistid tegusid tegemas piiri taga ning Eestisse ulatuvad ka välismaa hiigelskeemide kombitsad.

Riigid ei saa kokkuleppele

1993. aastast alates kehtib Euroopa Liidus ühendusesisene 0-käibemaks, mis tähendab, et üle riigipiiri kaupa liigutades on tehingud käibemaksuvabad. Nii saavad petturid kaupa maksuvabalt liigutada mis tahes ühenduse riikide vahel ja valitud riigis petuskeemi realiseerida. Sageli aetakse riikide ja firmade ahel võimalikult pikaks, et uurijatel või ka heausksetel äripartneritel oleks keeruline pettuse jälile saada.

Kui riigis X on mõnele kaubale kehtestatud pettustevastane pöördkäibemaks (ostja tasub käibemaksu otse riigile), valitakse pettuseks lihtsalt teine riik. Kui riigis Y on maksuamet eriti tüütu ja nõuab käibedeklaratsioonis tehingute või tehingupartnerite andmeid, jälgib reaalajas maksustatavate kaupade transporti või saadab heausksetele firmadele kahtlaste tarnijate kohta hoiatuskirju, valitakse taas teine riik.

Euroopa Liidu tasandil ei suudeta petturitele uksi ja aknaid juba kolmandat aastakümmet sulgeda, sest riigid ei saa kokkuleppele, kuidas seda sulgemist teha ning ei usalda üksteist.

Arutluse all on olnud peamiselt kaks põhimõttelist muudatust ELi käibemaksusüsteemis. Üks variant on üleüldine ja täielik pöördkäibemaksu kehtestamine Euroopa Liidus. See tähendab, et käibemaksukohustus liigub tarneahela lõppu, müüjalt ostjale.

Üleüldise pöördkäibemaksustamise küsimuses ei ole Eesti seisukohta võtnud, sest seda võimalust ei ole Euroopa Liidu tasandil veel piisavalt analüüsitud.

Tegemist oleks senise käibemaksusüsteemi täieliku muutmisega, mistõttu peetakse seda riskantseks. Süsteem peataks küll karussell-pettused, kuid riskikoht oleks nn must ost-müük. Seniste nn arvevabrikute ehk fiktiivsete müüjate asemele tuleksid variostjad ja petuskeemid toimiksid edasi.

Neli olulist nõudmist

Teine ja tõenäolisem ELi käibemaksusüsteemi reformi variant on praegusega sarnasem, kuid tarnija vastutusele rajanev süsteem, kus eksportiv riik hakkab koguma importiva riigi jaoks käibemaksu.

Sisuliselt tähendaks see, et näiteks Eesti tarnija ja Läti ostja vahelise piiriülese kaubatehingu korral peaks Eesti tarnija Lätis kehtiva käibemaksu arvestama ja koguma, Eesti riigile tasuma ning Eesti maksuamet kannaks selle maksuraha edasi Lätti.

Eesti on nn tarnija vastutuse põhimõtte toetamise seadnud tingimuslikku seosesse nelja olulise nõudmisega. Esiteks, tõhusam riikidevaheline halduskoostöö ja -võimekus. Teiseks, kehtivate käibemaksumäärade lihtne kättesaadavus. Kolmandaks, põhjalik aruanne liidusiseste tehingute kohta. Ja neljandaks, nõrgema maksukogumise võimekusega riikide haldusvõimekuse parendamine.

Minul ei ole veendumust, et nimetatud neli nõudmist suudetakse Euroopa Liidu sees kiiresti täita. Seda on näidanud euroliidu senine ajalugu. Äripäev kirjutas, et Euroopa Liidus on tehtud vähemalt 14 katset käibemaksupettused peatada, kuid kõik need on läbi kukkunud.

Lahendus oleks see, kui vähemalt sama regiooni riigid või omavahel tihedamates majandussidemetes olevad riigid tõhustaksid omavahelist koostööd ning ei jääks ootama, millel kõik liikmesriigid omavahel petuskeemide tõkestamise osas kokkuleppele jõuavad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: