"Kasvav Vene turistide hulk, kes puhkavad Euroopa randades ja kuurortides samal ajal, kui [Vene] raketid ja droonid jätkavad tsiviilisikute ja -taristu ründamist Ukrainas, on sügavalt muret tekitav," kirjutasid pöördumisega ühinenud riikide välis- ja siseministrid.

Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi, Taani, Hollandi, Tšehhi, ja EL-i mittekuuluvad Norra ja Island kutsusid üles karmistama Euroopa Liidu viisapoliitikat.

Enne neljapäeval toimuvat justiits- ja siseküsimuste nõukogu EL-i välispoliitika juhile Kaja Kallasele ja Euroopa Komisjoni rändevolinikule Magnus Brunnerile saadetud kirjas soovivad 11 riiki Schengeni turismiviisade väljastamise peatamist venelastele.

Pöördumise teinud riigid ei varja oma nördimust ja sügavat pettumust venelastele väljastatud viisade arvu kasvu pärast.

Venemaa kodanike viisataotluste arv kasvas 2025. aastal kaheksa protsenti võrreldes 2024. aastaga, selgub hiljuti avaldatud Schengeni baromeetrist. Väljastatud viisade arv suurenes veelgi rohkem: 2025. aastal sai viisa 623 451 venelast, võrreldes 565 719-ga 2024. aastal. Turismi eesmärgil sai ​​Schengeni viisa 477 878 Vene Föderatsiooni kodanikku. Märkimisväärne on see, et arvestatav osa väljastatud viisadest olid mitmekordsed viisad.

"See on vastuolus komisjoni soovitustega, mis nõuavad ranget lähenemist Venemaa kodanikest taotlejatele, kes reisivad muudel kui hädavajalikel põhjustel, ning on tõsine puudujääk meie üldises poliitikas agressoririigi suhtes. Peame seda äärmiselt muret tekitavaks," seisab kirjas.

Protseduuride killustatus liikmesriikide vahel on toonud kaasa nn viisaostlemise fenomeni – olukorra, kus venelased ei pöördu Euroopa Liitu pääsemiseks Kesk- ja Ida-Euroopa riikide konsulaatidesse, vaid hangivad Schengeni tsooni sissepääsuloa Lääne-Euroopa riikide esindustest.

Euroopa Liidu riike kirjas küll otsesõnu ei mainita, kuid selles viidatud Schengeni baromeetrist järeldub, et kõige rohkem turistiviisasid väljastavad Vene kodanikele Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Kreeka, samas kui Balti riigid või Poola neid praktiliselt ei annagi.

Ühe allakirjutanud riigi diplomaat ütles, et see teema on ka küsimus kulude võrdsemast jagamisest, kuna näiteks venelaste sisenemise täielik peatamine Soome piiril on viinud piiriäärsete kaupluste pankrotistumiseni, samal ajal kui Itaalia ja Kreeka jätkavad Vene turistide saabumisest kasu lõikamist. Seetõttu on EL-i piiririigid kannatust kaotamas, vahendas Charter97.org. Viisapiirangute ebajärjekindel rakendamine on viinud sügava asümmeetriani: piiririigid kannavad kõik oma välispiiri kaitsmise kulud ja riskid agressori eest, samas kui teised liikmesriigid jätkavad Vene turistide pealt kasu lõikamist.

11 riigi kiri lõpeb konkreetsete seadusandlike nõudmistega Euroopa Komisjonile.

Ministrid nõuavad omas kirjas uute piiravate ja kohustuslike viisameetmete kehtestamist viisaeeskirjas, et Euroopa Liit saaks tõhusamalt reageerida kolmanda riigi vaenulikule tegevusele.

Samuti nõuavad nad süsteemi üldist karmistamist, et mitmekordsete viisade väljastamise piirangud kehtiksid kõigile Venemaa kodanikele, olenemata nende elukohast.

Pöördumise teinud riigid avaldasid toetust ka Eesti algatatud kampaaniale keelata Ukraina agressioonisõjas osalenud Vene võitlejate (i.k. combatant'ide) sisenemine Schengeni alale. Kirjas kutsutakse üles töötama viivitamatult välja selleks vajalikud meetmed.

Algatus peegeldab olukorra muutumist EL-is

Ühe teemaga kursis oleva diplomaadi sõnul on pöördumise taga Euroopa Liidus muutunud poliitiline maastik, kommenteeris väljaanne Politico.

Kuna Ungari peaminister ei ole enam Viktor Orbán, kes pareeris sageli Venemaa-vastaste meetmete jõustamist EL-is, näevad Ukraina-meelsed liikmesriigid võimalust suurendada survet Ukrainas agressioonisõda pidavale Venemaale, millel on üha enam raskusi nii lahinguväljal kui ka oma majanduses.

Kaks diplomaati ütlesid Politicole, et allakirjutanud soovivad justiits- ja siseküsimuste nõukogus arutelu, et hinnata, kas edasiliikumiseks on piisavalt toetust. Kui jah, võidakse ettepanek enne suve kiirendatud menetlusse võtta. "Kui ruumis on positiivne meeleolu, võivad asjad üsna kiiresti edasi liikuda," ütles üks diplomaat.

Mõned pealinnad on siiski viisapiirangute vastu, tõdes Politico. "Venelased saavad Euroopasse jõudes aimu, mida Euroopa tähendab. See ei puuduta ainult kalleid jahte või raha kulutamist. Peame olema ettevaatlikud," ütles diplomaat riigist, mis ei ole allakirjutanute hulgas.

Teine hoiatas liialt viisastatistikale keskendumise eest, märkides, et mõnel riigil on laiem diplomaatiline jalajälg ja suurem taotluste menetlemise võimekus, mitte leebemad viisareeglid.

Taro: Euroopa poed ja rannad peavad Venemaa turistidele suletud olema

Eesti siseminister Igor Taro tõstatas neljapäeval Luksemburgis Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil laiemas ringis Venemaa eks-kombatantide liikumiskeelu küsimuse. Lisaks arutavad EL siseministrid Euroopa Komisjoni ettepanekut pikendada Ukraina elanike ajutist kaitset märtsini 2028 ning võimalusi piirata edaspidi ajutise kaitse saajate ringi. Arutatakse ka Schengeni ruumis tehtud tagasisaatmisotsuste tõhusamat täitmist ja liidu uimastistrateegia raamistikku.

Siseminister Taro ütles enne ametlikku kohtumist, et tõstatab kolleegidega arutelul Ukraina vastu sõdinud Vene eks-kombatantidele Schengeni alale sissesõidukeelu kehtestamise vajaduse. "Schengeni ala sulgemine Ukrainas sõdinud Vene sõjaväelastele on meie kõigi turvalisuse huvides. Seetõttu on Eesti kehtestanud üle 2000-le Ukraina vastu sõdinud Vene eks-kombatandile Schengeni sissesõidukeelu. Teeme selleks koostööd Ukraina julgeolekuasutustega ja kutsun veel kord kõiki kolleege ses osas ühiselt tegutsema," ütles Taro.

Rääkides 11 Euroopa Liidu riigi ettepanekutest kriitiliselt üle vaadata Venemaa kodanikele turismiviisade andmise reeglid, ütles Taro, et Vene turistidele viisade andmine toob kaasa julgeolekuriskid.

"Rääkimata sellest, et agressorriigi kodanikel laiemalt ei tohiks olla võimalusi hüvedeks, mida nad oma kodumaa kuritegude tõttu kodus nautida ei saa," sõnas Taro.

Venemaa Turismitööstuse Liit: täieliku viisakeelu tõenäosus on peaaegu null

Venemaa Turismitööstuse Liit peab venelastele Schengeni viisade väljastamise täieliku keelustamise tõenäosust peaaegu nulliks. Liidu sõnul ei rakendu see niipea ja kui rakendub, siis mitte täielikult, vahendas Interfax.

Liidu ekspert Mihhail Abasov ütles, et turistiviisade täielik keelustamine nõuaks viisaeeskirja muutmist, mis võtab kuid ja mõnikord aastaid.

Abasovi prognoosi kohaselt saab küsimuse Euroopa Ülemkogu tasemele tõsta ainult tugeva poliitilise surve korral.

"Isegi kõige optimistlikuma stsenaariumi korral on tõenäolisem näha suurenenud kontrolle, teatud kategooriate võimalikku musta nimekirja ja mitmekordsete viisade edasist vähendamist, mitte kõigi venelaste täielikku sisenemiskeeldu," ütles Abasov.