Euroopa Liidu ühiseelarvesse rohkem sisse maksvad kui sealt tagasi saavad riigid Saksamaa, Taani, Holland, Austria, Soome ja Rootsi teatasid augustis, et Euroopa Komisjoni esitatud ligi kahe triljoni euro suurust eelarvet aastateks 2028–2034 tuleks tasakaalustatult vähendada – nii et kärped puudutaksid kõiki kulutusvaldkondi.

"Euroopa vajab nii realismi kui ka reforme," ütles Merz pärast kohtumist Berliini külastanud Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja António Costaga. Ta märkis, et komisjoni ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta näevad ette kulutuste kasvu 60 protsendi võrra võrreldes praeguse seitsmeaastase eelarveperioodiga.

"Ajal, mil kõik liikmesriigid kärbivad oma eelarveid, ei saa me seda endale lihtsalt lubada," ütles Merz kavandatava eelarve kohta.

EL-i mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) vastuvõtmiseks on vaja kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset toetust. Costa ja Merz ütlesid, et soovivad jõuda kokkuleppele 2026. aasta lõpuks.

"Me ei saa liikmesriikidelt rohkem nõuda," kommenteeris Costa. "Me peame looma uusi omavahendeid, et kaitsta riikide eelarveid. Kõiki riikide eelarveid tuleb austada."

Omavahenditeks nimetatakse Euroopa Liidus üleeuroopalisi makse, millest laekuv tulu läheb otse EL-i eelarvesse ning millele on Costa ka varem oma poolehoidu avaldanud.

Merzi sõnul peaks kärpeid tegema kõigis poliitikavaldkondades ning ta lükkas tagasi mõtte katta puudujääk Euroopa Liidu täiendava laenuga.

"Liigne võlakoormus ohustab meie suveräänsust ja tegutsemisvõimet," ütles Merz, lisades, et valitsustel lasub valus ülesanne seada prioriteete.

Merz kutsus üles suunama liidu järgmises eelarves rohkem raha konkurentsivõimele ja kaitsele, väites, et "20. sajandi eelarve" ei suuda tänapäeva väljakutsetega toime tulla.