"Pealtnägija": muugalaste vargamäelik võitlus ametkondadega kraavi pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Maa-amet

Muuga külas elav Olle Uussaar ja tema naabrid on juba aastaid pidanud ametkondadega vargamäelikku võitlust kraavi teemal. See võib tunduda kommunaaldraama, kuid panused on tähelepanuväärsed: ühelt poolt on kaalul vähemasti nelja maja ja krundi elamiskõlblikkus, teisalt ähvardab potentsiaalne suurõnnetus, selgub kolmapäevasest "Pealtnägijast".

Muuga Kasekännu tee elanikud on mitmendat aastat kimpus maale imbuva veega, mida keegi omaks ei tunnista. 45-aastane Uussaar ostis aedlinna suvila, millest ehitas endale kodu 2010 aastal. Esialgu oli ka hoov ilus ja kuiv - võis grillida ja paljajalu kuival murul käia.

Olukord muutus väljakannatamatult vesiseks 2015. aastal. Uussaare üleaedse Alla Žiltsova ema sai krundi 1962. aastal, aga on ilusa peenramaa pidamisest maatüki tagumises otsas lihtsalt loobunud. Uussaarest teisel pool suvitava Ivan Kapitani hoov on lage nagu kõrbes, sest mees pidi üles võtma kõik õunapuud.

Kõikide nende probleemsete kruntide tagumine osa on vastu Muuga sadamasse viivat raudteed, mis kuulub ettevõttele Milstrand. Kui liigniiskus ei kadunud, hakkas Uussaar asja uurima.

"Pöördusin ka huvi pärast valda, et küsida, mis siis nagu teha või kust see vesi võiks tulla, kas te oskate mind aidata? Paraku öeldi, et ei tea, helistage Milstrandi, kes on raudtee omanik, et äkki nemad oskavad midagi öelda. Raudtee omanik ütles, et ka ei tea midagi, palun pöörduge Viimsi Vette. Pöördusin Viimsi Vee poole, öeldi, et ei, see on nüüd küll vale asutus, kuhu te helistate," kirjeldas mees "Pealtnägijale".

Sellest ajast käib Uussaarega omamoodi telefonimäng ja kirjade põrgatamine, aga appi pole tulnud keegi. Naabrid analüüsisid, mis on 2015. aastast teistmoodi ja jõudsid järeldusele, et mättad märgusid, kui Viimsi vallale kuuluv aktsiaselts Viimsi Vesi paigaldas raudteest teisele poole vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning selle käigus korrastati ka raudtee-äärne kuivenduskraav. Just see näib olevat probleemi alge. Nimelt on pideva voolu ja üsna suure läbilaskega kraav kõrgemal, kui Uussaare krundi pind.

Viimsi Vesi aga eitab seost kruntide vesiseks muutumise ja äravoolukraavi rajamise vahel. Krundid aga endiselt ujuvad ja lahendust pole. Elanike nõudmiste peale tõi vald lagedale väite, et ortofotodel paistab, justkui oleks siinpool raudteed ka üks väike kraav, mille abil Uussaar ja tema naabrid saaks liigvee ära juhtida. Kümneid aastaid seal suvitanud peavad seda selgitust aga muinasjutuks.

"Ortofoto näitab maapinna mudelit, kust siis on näha nii kõrgemad kohad, ehk siis näitab ära selle küveti ehk siis mis on siis negatiiv, maapinna negatiiv. Et kuna see on seal olemas, siis võiks väita, et see seal on olnud," rääkis Viimsi valla peaspetsialist Taavi Valgemäe.

Oleks siinpool küvett, elanikud rõõmustaks - selle korrastamisega saaks ilmselt hoovi kuivaks. Paraku kraavi pole ja tagatipuks seisab selle rajamise vastu tehnilise järelevalve amet. Seda põhjusel, et krundid on raudtee kaitsevööndis ja mõlemale poole kraavi tegemine võib raudtee aluspinda ohtlikult nõrgendada ja lõpuks tuua kaasa suurõnnetuse. Piltlikult öeldes, ühel hetkel võib kruntide liigniiskus asenduda külili kukkunud kaubarongiga.

Ka "Pealtnägijaga" suhtluses käib Milstrandi, Viimsi Vee ja valla vahel vastutuse põrgatamine. Kui elanike sõnul on kohalik omavalitsus seni sõrgu vastu ajanud, siis saatemeeskonna kutsel nõustub märgadele mätastele tulema kaks kuud ametis olnud Viimsi vallavanema Laine Randjärv.

Värskel vallavanemal on näpus verivärske maamõõtja mõõdistus, mis küll ei kaardistanud Uussaare krunti, kuid paneb valla uskuma, et vesi ei saa tulla raudtee alt.

Ka Randjärv soovitab rajada kollektorkraavi, ent Uussaar mainib, et tehnilise järelevalve amet ei ole sellega nõus. Lühidalt on omavalitsuse soovitus elanikele tellida vähem ekspertiise ja teha maaparandusprojekt.

Kuigi see kõik võib esmapilgul tunduda vähetähtis ja naljakas, et elanikud oma krundilt kõik õunapuud pidanud üles võtma ja hoovis käimiseks on kalossi vaja, teeb nõutuks see, et lahendust pole kummalgi poolel. Kui Uussaar hakkab maaparanduse järel vett dreenima sadeveekaevu, siis uputab ta enda kartuste kohaselt üle keldri ja see keeraks tuksi kogu majapidamise. Teiselt poolt ei saa raudteeäärse kraaviga ka justkui midagi ette võtta, sest võib kaasa tuua suurema raudteeõnnetuse.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: