Mere- ja vetelpäästjad valmistuvad hooajaks, tööülesandeid on juba olnud
Soojad ilmad toovad supelsaksad juba randa, mis tähendab, et vetelpäästjatel algab tööaeg. Merepääste aga soovitab paadi- ja jahiomanikel enne pikemaid reise sõiduvahendid üle vaadata.
Pahatihti selgub alles vee peal, et alus oleks tulnud enne põhjalikumalt üle vaadata. Vabatahtlikud merepäästjad on valves maist oktoobrini, ütles Viimsi merepääste liige Elinor Kimmel "Aktuaalsele kaamerale".
Ka nüüd, kui soojad ilmad tulid, oli neil juba paari väljakutset.
"Üldjuhul ongi mootoririkked või saab kütus otsa. Eriti tobe on, kui sul saab kütus otsa kuskil sadama lähistel. Ja merepäästeühing peab siis reageerima," nentis Kimmel.
Eelmisel hooajal ilmnes korduvalt, et paadikülalistel põhja poolt sai kütus otsa vahetult enne Tallinna jõudmist ja neid tuli sadamasse tankima pukseerida.
"Vahepeal lihtsalt tundus, et kuidagi kõikidel soomlastel saab kütus otsa vahetult enne Pirita sadamat või siis poole lahe peal. Ja nad on tankinud täpselt nii palju, kui nad eelmisel korral arvasid, et kütust läks. Ei tea, kas oli siis see suur küttevahe, et on odavam Eestis tankida ja lasta ennast pukseerida sadamasse," arutles Kimmel.
Merepääste soovitab enne pikemaid reise saartele või Soome kaater talveunest lühema otsaga üles äratada. Ja vaadata turvavarustus üle.
Vetelpääste hooaeg algab juunikuus, aga supelsaksad lähevad vette niipea kui päevituslina all enam lund pole. Ja nii peabki, ütleb G4S-i rannavalve juht Henry Seemel. Soe aeg on lühike.
Vetelpäästes on tänavu 110 inimest, see sõltub kohalike omavalitsuste tellimusest. Vetelpäästesse inimeste leidmine pole ülearu lihtne.
"Ei ole lihtne. Kõik tahavad programmeerida ja aina vähem tahavad päästja olla. Aga on noori, kes selle tee ette võtavad," rääkis Seemel.
Vetelpäästja koolitus kestab kaks nädalat, aga päris vetelpäästjaks kasvatakse või siis ei kasvata suve lõpuks.
Toimetaja: Laur Viirand