Haapsalu üksuse kaotamine võeti kaalumisele, sest piirkonnas on tugevad vabatahtlike ühendused ja riik on panustanud nende võimekuse suurendamisse, ütles ajalehele Lääne Elu PPA juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla, kes teisipäeval tutvustab reformiplaane Haapsalu merepäästeüksuse töötajatele.

Haapsalu vabatahtlike merepäästjate eestvedaja Janno Aser ütles lehele, et vabatahtlikel merepäästjatel pole võimalik kõiki PPA ülesandeid üle võtta. Üks selline funktsioon on merevalve, mille kadumise järel võib Aseri hinnangul olukord merel halveneda ja lõpuks võib töö maht olla suuremgi, kui seni vabatahtlikel ja kutselistel kokku on olnud.

Kohtla sõnul saab päästesündmustel, mida Haapsalu piirkonnas on aastas kümmekond, kasutada lisaks PPA laevadele ka veeteede ameti, keskkonnainspektsiooni ja Eesti Lootsi aluseid.

Kohtla ütles teisipäeval ERR-i Läänemaa korrespondendile Juhan Hepnerile antud intervjuus, et praegu ei ole veel otsustatud, millal plaan teoks saab. Kohtla sõnul on PPA-l vaja rohkem inimesi oma avamerelaevastiku jaoks ja kuna Haapsalu piirkonnas on olemas kõrgel tasemel vabatahtlik merepääste, kes saab tema hinnangul hästi hakkama, siis loodetakse saada Haapsalu kutselise üksuse liikmetest lisajõudu PPA avamerelaevastiku alustele.

"Põhimõtteliselt me saame laevastikku inimesi juurde, laevastik saab olla rohkem merel ja tegelikult on laevastikku tulevikus siin piirkonnas ka rohkem näha ehk siis laevastik liigub ka siin piirkonnas tihemini tänu sellele, et meil on võimalik neid rohkem merel hoida," lausus PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.

Hepneri küsimusele, mis on muutunud, et avamerevõimekuse tõstmiseks nüüd vajadus tekkis, vastas Kohtla, et PPA-l pole kaua sellist võimekust olnud ning nüüd soovitakse saavutada.

"Me oleme olnud aastaid olukorras, kus me ei ole olnud merel nii palju kui me peaksime olema. Me tahame kindlasti teada seda, mis merealal toimub, kindlasti on olnud ka sündmusi, millest on ka kirjutatud, et narkopakkide leidmine, kõik see. Meil on vaja teada, kus see tuleb, miks see tuleb ja kes sellega tegeleb. See on just see, milleks meil on vaja laevastikku tugevadada. Meil on vaja seal rohkem kohal olla. Samas võime näitena tuua ka meie põhjanaabrid, kus smuugeldati kolmandast riigist näiteks väikelaevaga 17 inimest riiki. Ka selleks on meil vaja seda võimekust hoida, et me saaksime, kontrollida ja selliseid sündmusi välistada," rääkis Kohtla. "Tegelikult see teadmine on alati olemas olnud, lihtsalt nüüd on vaja teha samme selleks, et me saaksime seda võimekust merealal oluliselt tõsta ja parendada," lisas PPA esindaja.

Kohtla ei uskunud ka, et PPA Haapsalu üksuse kaotamie võiks kahjustada ohutust kaldalähedastes vetes. "Meil on piirkonnas olemas väga tugevad vabatahtlikud. See on ka üks põhjusi, miks Haapsalu kaalutlusele tuli. Meil on olemas vabatahtlikud, kes on siin 24/7 ja aastaringses valmisolekus. Teist sellist piirkonda Eestis meil ei ole ja kindlasti ka see, et need vabatahtlikud tegelevad ennetusega väga aktiivselt," rääkis ta.

PPA juhtivkorrakaitseametniku sõnul on Haapsalu piirkonnas aastas kümmekond merepäästesündmust ning neist enamik on juhtumid, kus lõppenud kütusevaru või tehnilise rikke tõttu vajatakse pukseerimisabi või palutakse abi navigeerimisel. "Õnnetusseisundina käsitletud õnnetusi ei olnud eelmisel aastal Haapsalu piirkonnas ühtegi ning varasematel aastatel on neid olnud aastas paar," tõdes Kohtla.

Ta kinnitas ka, et Haapsalu üksuse osas ollakse hetkel veel läbirääkimiste faasis ning enne lõplike otsuste tegemist arutatakse võimalusi Haapsalu jaoskonnaga ning jätkatakse kohtumisi vabatahtlike merepäästjatega. "Praeguses faasis pole otsuseid ühegi ametikoha kohta, kuid PPA eesmärk on pakkuda kõigile muudatusega seotud inimestele ümberõpet töötamaks laevastikus või muul ametikohal, sest nende inimeste kogemus ja oskused on meie jaoks väga väärtuslikud," rõhutas ta.

Kohtla märkis ka, et väikesaartel politsei abi vajavate sündmuste korral saab kasutada erinevate partnerite paate ning samuti arutatakse partneritega, kuidas nende võimekust ja juhtumite arvu arvestades oleks merepääste tagatud juhul, kui PPA reageeriks Väinamerele ja Haapsalu lahele Kärdlast.